Esmaspäeval, 16. märtsil möödub 455 aastat Tallinna pääsemisest moskoviitide piiramisrõngast. Ajaloolane Ando Pajus räägib sel puhul Tallinna piiramistest 1571. ja 1577. aastal ning suurtükitornis eksponeeritavatest 16. sajandi relvadest.

Suurtükitorn Kiek in de Kök oli Tallinna kaitsmisel võtmetähtsusega.

16. märts on olnud Tallinna päev alates 1571. aastast, mil lõppes Tallinna jaoks väga raske, kuus kuud kestnud piiramine. Saksa palgasõduritega tugevdatud vene vägi hertsog Magnuse juhtimisel asus Tallinna piirama 1570. aasta augustis. 16. märtsil olid venelased sunnitud häbiga lahkuma. Märtsis saavutatud võit oli sedavõrd märgilise tähtsusega, et Tallinna auks löödi kirikukelli kogu Euroopas. Tallinn oli jäänud Eestis ainsaks kohaks mandril, mis ei olnud Vene vägede kontrolli all.

Juba järgmisel aastal kuulutas Tallinna raad 16. märtsi igaveseks ajaks pühaks päevaks. Seda püha tähistati Tallinnas üle saja aasta – helistati kirikukelli ja kirikutes lugesid õpetajad ette erilise päeva kohase palve. Pärast 1710. aastat polnud sellise tähtpäeva tähistamine muidugi enam võimalik. Aastatel 1926 kuni 1940 pühitsesid Tallinna linna asutused seda päeva riigi- ja linnalipu väljapanekuga.

Teine Tallinna piiramine Liivi sõja ajal toimus 1577. aastal. Ka siis jäi Tallinn ainsaks linnaks Eesti mandriosas, mis ei olnud Vene kontrolli all ning ka see piiramine lõppes venelaste lüüasaamisega.

16. märtsil kell 17
Ajaloolane Ando Pajus räägib Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis Tallinna pääsemisest moskoviitide piiramisrõngast ja suurtükitornis eksponeeritavatest 16. sajandi relvadest.

Piletid peatselt Fientas

Loe lähemalt Linnaarhiivi postitusest