Näitus “LÕPUTU KOHVIJOOMINE”
Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis Lühikese jala väravatornis

Näitus „Lõputu kohvijoomine“* on kui nostalgiareis Tallinna vanalinnas kunagi olnud ja ka praegu töötavatesse menupaikadesse. Väljapanek Lühikese jala väravatornis tutvustab ajaloolisi kohvikuid, neile eritellimusel valminud mööblit ja kohalikku kohvikukultuuri laiemalt. 

Tallinnas on aegade jooksul olnud mitmeid kordumatuid, originaalmööbliga sisustatud kohvikuid, baare ja restorane. Neis on joodud kohvi ja istutud mööblil, milletaolist kusagil mujal maailmas ei ole. On kohti, mis olnud olulised ka kultuuri- või hoopis poliitilises ajaloos.

Näitus Lühikese jala väravatornis algab Tallinna esimese kohviku, 18. sajandi alguses Raekoja plats 12 paiknenud A. D. Carvallido kohvimaja tutvustamisega. Järgnevad Tallinna kohvikud pärinevad juba hilisemast ajast, peamiselt viimase sajandi erinevatest ajajärkudest. Nende seas oli väga eriilmelisi, ka näiteks poliitiliselt olulisi paiku (klubi Centum kohvik ja restoran), omaaegseid menukohti (Mündi baar, kohvik Neitsitorn jt) või kultuurikohvikuid (Pegasus, Kloostri Ait). Kõiki neid esindavad just samadest kohvikutest pärinevad ja just nendesamade kohtade jaoks tuntud disainerite kujundatud originaalmööbliesemed, mis kannavad edasi Eesti kultuuri- ja disainiajalugu.

Näitusel võib kohata juba Eesti disainiklassikasse kuuluvat mööblit ja detaile, mis just selle näituse tarvis taas välja otsitud. Sellest hoolimata ei ole tegemist klassikalise disaininäitusega. Linnamuuseumi roll on keskenduda eelkõige kohalikule kultuuri- ja ajaloole ning eksponeeritud disain kannab edasi laiemat kohalugu. Näituseruum, Lühikese jala väravatorni ülakorrus sarnaneb mitme omataolisega Tallinna vanalinnas, kus paiknes kohvikuid või ka baare.

Lisaks mööblile jm muule visuaalsele on kohvikus väga oluline ka heli. Näituse atmosfääri kujundamisel on keskne roll helitaustal, mis aitab luua meeleolu ja avada olulisi kultuuriloolisi ja kunstilisi seoseid, raamistada rännakut läbi ühe sajandi kohvikukultuuri ja ajaloo. Kohvikunäituse helikujunduse autor on helilooja Märt-Matis Lill.

Näituse kunstnik on tuntud filmi- ja teatrikunstnik Jaagup Roomet, kellega muuseumil olnud Raidkivimuuseumi, Neitsitorni ateljeenäituse ja 1980. aastate mööbliga kohvikukorruse taastamise näol hea koostöö varemgi. Graafiliselt on näituse kujundanud Rein Seppius. Näituse kuraatorid on kunstiteadlane, Tallinna Linnamuuseumi kunstikogu hoidja Risto Paju, ning ajaloolane, Tallinna Linnamuuseumi vanemkuraator Toomas Abiline. Teostus: Random Solutions.

 

 

Kuraatorituure saab tellida aadressil .

 

* Näituse pealkiri „Lõputu kohvijoomine“ on laenatud kirjanik Madis Kõivu näidendilt. Selle tegevus kulgeb tsaariajast tänapäevani ühes Tartu kohvikus, mille prototüübiks on pika ajalooga ja kultuuri- ning ülikoolirahva poolt armastatud Werner. Etenduses muutuvad ajastud, vahetub riigivõim, algavad ja lõpevad sõjad. Kohvikus istub aga Stammgast, kes vaatamata väljas toimuvale püüab kohvijoomisega teha endale head äraolemist.

 

Täname:
Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Draamateater, Eesti Film Instituut, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvusringhääling, kohvik Maiasmokk, Rahvusarhiivi Filmiarhiiv, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Ülikooli muuseum

Eero Epner, Märt Helmja, Jaanus Idla, Mari Jäätma, Viljar Komp, Mae Kivilo, Andres Klemet, Ivo Kõvamees, Tiina Linna, Erge Metsoja, Külli Mihkla, Aivar Oja, Raivo Paju, Mare Ploom, Liis Pählapuu, Tatjana Vallner, Kuulo Vahter, Ene Veskaru

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.