Neitsitorni kohvikut saab käimasoleval hooajal külastada viimast korda järgmisel tasuta muuseumipühapäeval, 1. oktoobril!

Tallinna kõige pikem müürikäik kulgeb Kiek in de Köki suurtükitornist kuni Lühikese jala väravatornini.

Muuseumis alustas taas tegevust Tallinna vanalinna parima vaatega kohvik torni kolmandal korrusel. Esialgu pakutakse kohvi kõrvale kooki jm kohvikõrvast, jahutatud jooke ja eestimaist käsitööjäätist.

Kohvik on avatud muuseumi lahtiolekuaegadel maist oktoobrini.

Ka kohviku puhkuseperioodil saab tutvuda Neitsitorni näitustega tornikohviku kuldajast ning kunagisest kunstnike elupaigast.

Muuseum on Neitsitornis elustanud killu lähikümnendite ajalugu, taastades ühel tornikorrusel 1980. aastate legendaarse menupaiga interjööri ja atmosfääri. Muuseumi tagasi ja külastajate kasutusse on jõudnud 1980. aastate kohviku mööbel, arhitekt Aala Buldase looming. Lisaks näeb kujunduses näiteks metallikunstnike Tõnu Laugu ja Heino Mülleri sepistatud rippsilti omaagsele Karika baarile ja olümpiaaegset disaini.

Keskaega ulatuva ajalooga Neitsitornis avati kohvik Tallinna olümpiaregati aastal, pärast pikki renoveerimistöid 1980. a lõpus. Arhitektuuriajaloolase Villem Raami, arhitekt Tiina Linna ja sisearhitekt Aala Buldase töö tulemusel oli sündinud ainulaadne kohvik, mis ühendas arhitektuuris ühe Tallinna vanima müüritorni moodsa interjööriga. 1980. aastad olid kohviku õitseajaks.

Neitsitorni püsinäituse osa “Neitsitorn kui kunstitempel” annab aimu, milline võis välja näha tornis paiknenud ateljee enam kui saja aasta eest, kui siin töötasid akvarellist Carl von Winkler, vennad Kristjan ja Paul Raud, hiljem ka arhitekt Karl Burman sen. ja kunstnik Henrik Olvi. Loe lähemalt SIIT.

Näitustele saab tellida ka kuraatoritundi, kus ajaloolased tutvustavad lähemalt torni ajalugu ja ekspositsiooni. Loe lähemalt SIIT.

Tiina Talvik, Taivo Linna. Algne visioon Neitsitorni kohviku miljööst. 1971. MKA arhiiv, ERA.T-76.1.1202