27. jaanuar kell 15:00 RAAMATUHOOAEG / Talv 2024
Kutsume teid laupäeval, 27. jaanuaril kell 15.00 “Raamatuhooaegade” kohtumisele, mida Aleksandra ja KPD kirjastused korraldavad juba 13. aastat!
“Tulge lugema, suhtlema, end harima ja meelt lahutama”
Kirjastus ALEKSANDRA esitleb:
– Rufat Kerimli, “Igaüks võib saada müüaks!”
Oma raamatus ühendasin ma idamaise külalislahkuse ja lääneliku rahu, et kinkida sulle unikaalse vaate edukate tehingute maailma. Süvene käesoleva teejuhi teksti, ja sa näed, millised täiesti uued võimalused avanevad sinu ees. Esitleb autor.
– Koduraamatukogu. Lemmiksõber / Juhuslikülaline. Räägib Nelli Melts
Kirjastus KPD esitleb:
– Catherine Pautsi raamatusari “Eesti saaredetektiiv”: “Politseiniku tütar. Saaremaa põnevik“ ja „Tulekandja. Muhumaa põnevik”, esitaja Valentina Kashina, KPD (Video esitlus)
Mõnikord on kummitused lihast ja verest…Oma töös ja eraelus pettunud ajakirjanik Eva sõidab hingerahu otsima vanematekoju Saaremaale vaiksesse Tuulegi rannakülla. Evat ajendab soov välja
selgitada, mis õieti juhtus aastaid tagasi tema perekonnaga. Miks lahkusid teineteise järel elust nii tema politseinikust isa kui ka koduperenaisest ema? Eva aimab, et kuidagi on see seotud külakeses elanud kolme tütarlapsega, kellest kaks jäid kadunuks ja üks leiti mõrvatuna. Kas keegi siiski teab, mis tüdrukutega tookord juhtus? Eva veenab kodusaarele naasma ka Inglismaale kolinud venna Andrease, kellega koos asutakse lahendama ema hüvastijätukirja saladust ja püütakse välja selgitada, miks külarahvas nende kunagist kodu nii väga kardab. Tonte ei hakka aga päevavalgele tulema üksnes minevikust. Peagi hakkab Eva aimama, et miski pole tegelikult nii, nagu ta oli arvanud.
Hoolikalt ehitatud fassaad mõraneb, inimesed Eva ümber paljastavad oma tõelise näo. Sünge vari libiseb taas üle Tuulegi ja mõnelgi külaelanikul tuleb vanade pattude eest kõrget hinda maksta.
Muhu saarel Manala talus sündinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts töötas kümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina.
Huvi põnevuskirjanduse vastu tärkas juba lapsepõlves Sherlock Holmesi seiklusi lugedes, viimaste aastate lemmikud ja mõjutajad on Skandinaavia menuautorid Jo Nesbø, Henning Mankell ja Camilla Läckberg. „Politseiniku tütar“ on Pautsi esimene Saaremaa põnevik. Raamat ilmus eesti keeles 2019. aastal, vene lugejal on aeg selle populaarse põnevikuga tutvust teha.
selgitada, mis õieti juhtus aastaid tagasi tema perekonnaga. Miks lahkusid teineteise järel elust nii tema politseinikust isa kui ka koduperenaisest ema? Eva aimab, et kuidagi on see seotud külakeses elanud kolme tütarlapsega, kellest kaks jäid kadunuks ja üks leiti mõrvatuna. Kas keegi siiski teab, mis tüdrukutega tookord juhtus? Eva veenab kodusaarele naasma ka Inglismaale kolinud venna Andrease, kellega koos asutakse lahendama ema hüvastijätukirja saladust ja püütakse välja selgitada, miks külarahvas nende kunagist kodu nii väga kardab. Tonte ei hakka aga päevavalgele tulema üksnes minevikust. Peagi hakkab Eva aimama, et miski pole tegelikult nii, nagu ta oli arvanud.
Hoolikalt ehitatud fassaad mõraneb, inimesed Eva ümber paljastavad oma tõelise näo. Sünge vari libiseb taas üle Tuulegi ja mõnelgi külaelanikul tuleb vanade pattude eest kõrget hinda maksta.
Muhu saarel Manala talus sündinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts töötas kümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina.
Huvi põnevuskirjanduse vastu tärkas juba lapsepõlves Sherlock Holmesi seiklusi lugedes, viimaste aastate lemmikud ja mõjutajad on Skandinaavia menuautorid Jo Nesbø, Henning Mankell ja Camilla Läckberg. „Politseiniku tütar“ on Pautsi esimene Saaremaa põnevik. Raamat ilmus eesti keeles 2019. aastal, vene lugejal on aeg selle populaarse põnevikuga tutvust teha.
Kui liiga kaua pimedusse vaadata, vaadatakse sulle sealt lõpuks ka vastu… Pimedatel maanteedel hukkuvad üksteise järel noored naised. Kui esmapilgul tundub, et tegu on lihtsalt traagiliste
liiklusõnnetustega, siis asjaolu, et kõik auto alla jäänud naisterahvad olid punapäised ning et õnnetuspaikades käib leinaküünlaid süütamas üks ja sama salapärane võõras, ei saa olla pelk kokkusattumus. Seda seaduspära uurima asunud ajakirjanik kaob aga jäljetult. Eva Niimand, kes on lugejale varasemast tuttav Katrin Pautsi raamatust „Politseiniku tütar”, töötab jällegi
uudistereporterina.
Eva ja tema uus kolleeg Gabriel otsustavad välja selgitada, mis kadunud ajakirjanikuga juhtus. Niidiotsad viivad väikesesse külakesse Muhumaal, mis varjab endas aga suurt saladust. Selle juured ulatuvad kohakese ajalukku ja on seotud iidse ohvrikiviga. Kurjus, mis vahepeal varjusurmas suikus, on taas pead tõstnud…
liiklusõnnetustega, siis asjaolu, et kõik auto alla jäänud naisterahvad olid punapäised ning et õnnetuspaikades käib leinaküünlaid süütamas üks ja sama salapärane võõras, ei saa olla pelk kokkusattumus. Seda seaduspära uurima asunud ajakirjanik kaob aga jäljetult. Eva Niimand, kes on lugejale varasemast tuttav Katrin Pautsi raamatust „Politseiniku tütar”, töötab jällegi
uudistereporterina.
Eva ja tema uus kolleeg Gabriel otsustavad välja selgitada, mis kadunud ajakirjanikuga juhtus. Niidiotsad viivad väikesesse külakesse Muhumaal, mis varjab endas aga suurt saladust. Selle juured ulatuvad kohakese ajalukku ja on seotud iidse ohvrikiviga. Kurjus, mis vahepeal varjusurmas suikus, on taas pead tõstnud…
Muhu saarel Manala talus sündinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts töötas kümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb tavabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina. „Tulekandja” on tema teine romaan. Raamat on esmakordselt tõlgitud vene keelde.
*****
– “Kalevipoeg. Eesti rahvaeepos” -Koos. Fr. R. Kreutzwald. Ümberjutustus lastele Eno Raud. /Tõlkinud T. Urbel. Ill. R. Veeber. – Tallinn: KPD Kirjastus, 2023. Vene keeles.
Esitavad kunstikriitik Galina Balašova ning seadusjärgsed pärijad Arthur ja Natalja Veeber.(Video esitlus)
Eesti rahvaeepos “Kalevipoeg” (1857-1861) on epohhiloov sündmus, mis ühendas kolm tosinat kirjutamata keele murret. “Kalevipoeg” on eesti rahvaeepiline poeem, mille on rahvaluulematerjali põhjal koostanud luuletaja-folklorist F.R.Kreutzwald. Ta kogus ühele süžeeraamile tuhandeid rahvamuistendeid ja -laule, sidudes need originaalsete poeetiliste vahetükkidega.
Eepose Kalevipoeg peategelane on vürst ja kuningas, talupoeg ja jahimees, maaharija ja ehitaja, sõdalane-kaitsja. Ta on võitleja kurjusega, mida kehastavad nii eesti rahvajuttude tegelased kui ka täiesti maised inimesed mõõgarüütlite ajast.
See väljaanne ilmub Eno Raua ümberjutustuses lastele, mille on eesti keelde tõlkinud Tatjana Urbel, mille illustratsioonid on teinud Renaldo Veeber – skulptor ja graafik, maalikunstnik ja käsitsi sepistatud meister. R.Veeberi joonistuste seeria pälvis 2008. aastal medali eepilise kangelase teema originaalse edasiarenduse eest. Kalevipoja venekeelne väljaanne ilmus viimati 1998. aastal ehk 25 aastat tagasi. See väljaanne on adresseeritud uue põlvkonna lastele janoorukitele.
Eepose Kalevipoeg peategelane on vürst ja kuningas, talupoeg ja jahimees, maaharija ja ehitaja, sõdalane-kaitsja. Ta on võitleja kurjusega, mida kehastavad nii eesti rahvajuttude tegelased kui ka täiesti maised inimesed mõõgarüütlite ajast.
See väljaanne ilmub Eno Raua ümberjutustuses lastele, mille on eesti keelde tõlkinud Tatjana Urbel, mille illustratsioonid on teinud Renaldo Veeber – skulptor ja graafik, maalikunstnik ja käsitsi sepistatud meister. R.Veeberi joonistuste seeria pälvis 2008. aastal medali eepilise kangelase teema originaalse edasiarenduse eest. Kalevipoja venekeelne väljaanne ilmus viimati 1998. aastal ehk 25 aastat tagasi. See väljaanne on adresseeritud uue põlvkonna lastele janoorukitele.
*****
Üritus algab kell 15.00
Palume registreerida oma osavõtt ühel moderaatorite kontaktidel: ,