Praegu Peeter I majana tuntud suveresidents oli ühekordne, piklik kelpkatusega hoone nelja toa, köögi, esiku ja käimlaga. Selle taga, linnapoolsel küljel, oli väike ilu- ja tarbeaed. 1714. aasta suveks seati maja tsaari järjekordse külaskäigu puhuks valmis ning möbleeriti.

Keiser Aleksander I korraldusel remonditi esiisa suvemaja 1804-06. a. Hoonet ei taastatud aga sellisena, nagu see oli Peeter I ajal, korrastati vaid vana 17. sajandist pärinev kiviehitus. Eeskojas lammutati leivaahi ja selle asemele ehitati köögi peale ning pööningule viiv trepp. Köögiruum poolitati vaheseinaga ning enamus varasemast köögiruumist muudeti eeskoja pikenduseks. Köögi peale ehitati uus madal ruum, mida praegu nimetatakse söögitoaks. Ehitus kaeti laudkatusega; kivikatuse sai hoone alles 19. sajandil lõpul. Kadrioru lossist toodi 1806. aastal majja tagasi siin asunud mööbel. Sellest ajast peale võisid huvilised külastada seda maja kui Peeter I majamuuseumi.
Tänapäeval esindab see hoone ainsana Eesti arhitektuuris 17. sajandi suvemaja ehituslaadi.

Eeskoda

Sisenedes hoonesse, satub külastaja kõrgesse eeskotta, mille tagumise madalama osa moodustab endine köögiruum. Seintel on kaks suuremõõtmelist maali: “Peeter I triumf” ja “Aleksander I”, ning portreemaalid “Peeter I”, “Jelizaveta Petrovna”, “Anna Joanovna”, “Karl XII”, “Peeter III”, “Katariina II” ja “Paul I”, Mihhail Romanovi portree on 18.saj. esimesel poolel tehtud koopia 17.saj. tundmatu kunstniku portreest. Originaaltööks on 18. saj. I poole tundmatu kunstniku õlimaal “Narva lahing aastal 1700″.

Elutuba

Elutoas asub uksest vasakul suur mustadest kahlitest valgete vahekarniisidega pottahi, selle kõrval akna all Peeter I-le kuulunud Läänemere kaardiga laud, kus merd ümbritseval kuldsel sõõril on kirjas ilmakaarte tähised. Taganurgas seisab uhke barokne 1756. aastast pärinev nn. danzigi kapp – seega mitte Peeter I kuulunud, kuid stiililt tema aegne mööbliese. Ruumis paremale poole jääb ovaalne laud ja 9 tooli ning külgseinte äärde kaks peegelustega sekretärkappi. Neist ühes on pärimuse järgi hoitud arstimeid. Sisustust täiendab seinapeegel. Kõik mööbliesemed on barokkstiilis ning valmistatud tammest, kaukaasia pähklipuust ja mahagonist. Seinal ripub õlimaal “Peeter I paadiga merel”. Nurgas ikoonikapis on näha hollandi kunstniku Jan Tute-Couren´i maalitud Ristilöödu pilti 17. sajandist.

Magamistuba

Toas asub Katariina I-le kuulunud baldahhiiniga voodi, mille puitosad on algsed, lõuendkatted aga uuendatud. Inglise päritolu kappkell näitas oma nooruspäevil lisaks tundidele ka päevi, kuid ja kuufaase. Seinal ripub laias kullatud raamistuses peegel. Näha saab Peetri tugitooli ja koopiaid 18.sajandi kleitidest, samuti algselt Karl XII-le kuulunud reisikohvrit.

Söögituba

19. saj. algul ehitatud väikesesse, madalasse tuppa on mahutatud kahe pikendusplaadiga tammine söögilaud ning kõrgete leenidega toolid, mille algsed nahkkatted vahetati 1950-ndail aastail punase sametiga. Laual koopiad 18.sajandi alguse lauanõudest.

Kelder

Hoone 17. –18. saj. pärit keldriosa avati pärast maja remonttöid 2004. aasta oktoobris näituseruumina ning seal asuvad lisaks August Weizenbergi poolt 1908. aastal modelleeritud Peeter I büstile veel 1720. aastatel valmistatud pargiskulptuurid Jupiter, Neptun, Kevad, Suvi, Sügis, Katariina I ja PeeterI.