EESTI PILDIS. Fotograaf Carl Sarap 1893–1942

Fotomuuseumi analoogfoto teema-aasta põhinäitusel on alates 16. juunist kolmel korrusel väljas Eesti 1930. aastate tippfotograafi Carl Sarapi loomingu paremik haruldaste säilinud originaalfotode, fotopostkaartide, fotosuurenduste ja trükistena. 

Carl Sarap (1893–1942) oli kirjastaja ning 1930. aastate lõpul Eesti üks tuntumaid fotograafe. Pärast oma kirjastuse “Odamees – Carl Sarap” pankrotti Tartus töötas ta end Virumaal Rakveres elades lühikese ajaga iseõppijana üles laia haardega tippfotograafiks. Carl Sarapi fotod levisid üle Eesti postkaartidel ja ümbrikel, rändasid ringi Euroopa välisnäitustel ja rohkeid tellimustöid jaksas vaevu ära teha. Teistest piltnikest eristus Sarap selge püüdlusega luua oma fotodest üle-Eestiline pildiline koguteos, mis siinseid kauneid paiku ja vaatamisväärsusi kajastavalt väljendaks Eesti looduse, elukeskkonna ja kultuuriloo rikkusi. Carl Sarapi fotolooming oli omas ajas eristuvalt kõrge kvaliteediga ning esindab tänini Eesti 1930. aastate ajavaimu fotokunsti parimate vahenditega. 

Alates 1929. aastast töötas Carl Sarap Rakveres, elukaaslase Johanna Triefeldti raamatuäris, mille fotoosakond oli Sarapi pidada. Koos Johannaga käidi kuni 1940. aastani üle Eesti suvistel fotomatkadel ning naine on ka paljudel Sarapi fotodel. Sadadest piltidest koosnev menukas üle-Eestiline fotopostkaartide sari “Kaunis kodumaa” (1936-1940), maateaduse õppefotode sarja “Eesti pildis” esimesed komplektid ning arhitektuurifotograafia tähtteos, fotoraamat “Vana Narva” (1939) olid Sarapi suurte fotoplaanide teostuse alguseks. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal tõmbas aga kõigele joone peale.

Sarapi fotopärand on üks mahukamaid säilinud üle-Eestilise haardega pildikogusid 1930. aastatest, mis on teostatud esteetiliselt ning tehniliselt sedavõrd kõrgel tasemel. Tema fotonegatiive on alles ligi 12 000, lisaks on pea kõigis Eesti mäluasutuste fotokogudes ning ka erakogudes suurel hulgal Sarapi fotopostkaarte (välja antud ärinime “J. Triefeldt” all). Tõelisteks haruldusteks on Carl Sarapi säilinud näitusetööd ning originaal-fotosuurendused, mille paremik on Fotomuuseumi analoogfoto teema-aastale pühendatult koos Sarapi fotoloomingu teiste pärlitega käesoleval näitusel.

Näitusel eksponeeritavad Carl Sarapi teosed pärinevad Tallinna Linnamuuseumi ja SA Virumaa Muuseumid kogudest ning Raivo Laasmägi, Indrek Ilometsa, Rene Viljati ja Tiit Pruuli erakogudest.

Täname: Pilvi Põldma (SA Virumaa Muuseumid), Vilve Asmer (Eesti Kirjandusmuuseum), Raivo Laasmägi, Indrek Ilomets, Rene Viljat, Andrus Jefimov, Tiit Pruuli.

Kuraatorid: Merilis Roosalu, Annika Haas.

Kujundus ja graafiline disain: Anne Järvpõld.

Näitus jääb avatuks kuni 23. jaanuarini 2023.

 

Näitusega kaasneb publikuprogramm, millesse kuuluvad:
* kuraatorituurid näitusel;
* raamatuesitlus augustis. Fotomuuseumil ilmub augustis album Carl Sarapi fotopärandist Eesti mäluasutustes. Albumist leiab kõiki Eesti maakondi hõlmava Carl Sarapi fotode valiku 1930. aastate suvedest. Albumi tekstiosas on põhjalik uurimus fotograaf Carl Sarapist ja tema elukaaslasest Johanna Triefeldtist, Sarapi fotosid kirjastanud Rakvere raamatu- ja fotoäri “J. Triefeldt” omanikust. Carl Sarapi lüürilisi fotosid aitavad 1930. aastate ja kaasaja kultuurimälus lahti mõtestada kunstiajaloolane Tiina Abel ja Sarapi fotopostkaardiseeriate “Kaunis kodumaa” ja “Eesti pildis” uurija Kati Sarapik.   

Fotode viited:

 

https://www.muis.ee/museaalview/2735996

https://www.muis.ee/museaalview/2903134

https://www.muis.ee/museaalview/2855605