Fotomuuseumi salatrepi galeriis on keha teema-aasta raames avatud lustakas näitus “Suvitajad”, mis koondab fotod 1930. aastatest fotograafidelt Karl Hugo Akel (1878–1942), Carl Sarap (1893–1942), Artur Puurand (1901–1976), Lydia Tarem (1904–1979) jt. Väljapaneku on koostanud muuseumi foto- ja negatiivikogu põhjal Relika Kala ja Merilis Roosalu, digitöötlus ja trükk Sander-Ott Eelmaalt. Kujunduses on kasutatud ehtsat Klooga ranna liiva.

Foto: Hans Soosaar, 1938 (TLM Fn 1534). Tallinn, Pelgurand (Stroomi rand).

Boreaalse suve üürike, ent tugev puudutus mõjutab kõike. Siinsete suviste rikkalike vihmaperioodide tõttu jääb suvenautijatele kätte vaid vähene viiendik aastast. Sellest üürikesest osatakse tunda rõõmu, mille pelk meenutus ja ootus hoiab kohalikke justkui juurtega kinni. Ja kutsub igal aastal selleks õigeks ajaks tagasi ka kõige kaugemad ilmarändurid. Pole saladus – siinne loodus ja rahvas on suviti täiesti teistmoodi.

Eesti mitmekesisele ja pikale rannajoonele olid parimad kuurordi- ehk tervisevete paigad kindlalt kanda kinnitanud juba 19. sajandi lõpuks. Siinne suvituskultuur sai muu Euroopa eeskujul täishoo sisse 1930. aastateks, sotsiaalmajanduslike tingimuste edenedes. Lisaks mereäärsetele kaunitele rannahoonetele pikkadel liivarandadel, rajati linnades puhkerajatisi ja väliujulaid ka jõgede ja järvede kallastele.

Veekogude äärde kogunenud suplejad, jahutava tuule ja suvise melu nautijad on ikka lubanud lahkelt oma rõõmu jäädvustada. 1930. aastate suvituspiirkondades tegutsesid nii kohalikud kui ka spetsiaalselt suveperioodiks tööpaika muutnud piltnikud. Populaarne oli kiirfotograaf, kelle saladuslikust käsitööna valminud kast-aparaadist sai küll veidi rohmaka töötlusega, ent meeleoluka mustvalge portreefoto kätte soodsa hinna ja nappide minutitega. Tänu Leica, Voigtländeri ja Rolleiflexi rullfilmikaamerate laiale levikule said paljud oma rannarõõme juba hõlpsasti ka omal käel mälestuseks jäädvustada.

Carpe diem!

Näitus “Suvitajad” on kestvam kui Eesti suvi ja jääb vaadatavaks 2024. aasta talveni.

Täpsem info: Merilis Roosalu või Relika Kala