26.11. avatakse Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis näitus “Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos”

26. novembril avatakse Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis näitus “Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos”, mis pakub esmakordselt Eesti ajaloomaastikul  nõnda kompaktse ja tervikliku käsitluse linnas elanud loomadest.

Näitusesse on andnud oma panuse väga mitmed Eesti ajaloolased. Fookus on mõistagi Tallinnal ja sotsiaalajaloolisel perspektiivil. Uurime, kuidas on linna ja loomade suhe kulgenud läbi inimese vaatevinkli. Kuidas on siin loomi peetud, milleks loomi on ajaloos kasutatud, keda söödud, kellest saadud kehakatet, kellega töötatud ja kellega lõbutsetud.

Näituseruumis kulgeb keskaegne linnatänav, kus näeb koduloomade elukäiku seasulust peolauani. Torni keldrikorrusel avatakse aga metsikute ja taltsutamata loomade maailm.

Millist eksootikat tõid linlase ellu rändtsirkused ja -loomaaiad?
Kuidas nägid välja linnatänavad, kui siin olid veel sajad voorimehed?
Millised loomad on elanud linlaste fantaasias?
Kes olid need tüütud närilised ja putukad, kes haiguseid levitasid?
Miks Raekoja platsil kasse sisse müüriti?
Millised seadused reguleerisid loomapidamist?
Kuidas kirikus loomadele tähendust omistati?
Mis sai Tallinna lahte äraeksinud küürvaalast?

Loomamulaaže loovad Nukufilmi butafoorid, topised tulevad näitusele Loodusmuuseumi kogudest. Kaelkirjaku skelett rändab Tallinnasse Maaülikoolist ning Loodusmuuseumi entomoloogid korjavad ja prepareerivad näituse jaoks putukaid nagu lutikas, kirp, täi, kilk jt.

Kuna Eesti ajaloomaastikul ei ole seni veel loomade elu linnas nõnda kompaktselt käsitletud, tuli näituse loomiseks paluda erinevatel ekspertidel avada ühe või teise looma käekäiku.

Ajaloolane Inna Jürjo kirjutas koduloomade pidamisest keskajal, arheoloog Lembi Lõugas jutustas, mida võivad meile rääkida loomade luud. Hobuste pidamisest ja kasutamisest jutustasid ajaloolased Juhan Kreem ja Jüri Paramonov. Eksootiliste loomad visiitidest Tallinnasse kirjutas muuseumi teadusdirektor Pia Ehasalu. Kunstiteadlane Anu Mänd pani kirja, milline on loomade sümboolne tähendus. Putukateadlane Mati Martin jutustas sellest, kuidas need inimkaaslejad, närilised ja putukad, linnas inimeste kõrval hakkama on saanud ja inimesed nendega. Loodusmuuseumi pedagoog Meriliis Kotkas tutvustas metsloomade käekäiku linnakeskkonnas. Muuseumi külastusjuht ja arheoloog Peeter Talvar otsis Tallinna kaardilt üles kõik loomad.

Elevant Viru tänaval. 1936. Hans Soosaar (1903-1961). Klaasnegatiiv 6 x 9 cm. Fotomuuseum, TLM Fn 32

Kaasava näituseruumi loob Nukufilmi meeskond koos kunstnik Ivika Luisuga ja graafilise disaineri Ivar Re‘ga. Tekstid kirjutab soravaks lastekirjanik ja loodusmees Juhani Püttsepp. Näituse koostas muuseumitiim koosseisus Toomas Abiline, Johanna Rannula, Pia Ehasalu, Kristi Paatsi, Aet Laast, Eero Väin, Julius Kits, Kristel Lemming, Sergei Andrejev, Küllike Tint, Kristiina Hiiesalu, Triinu Tuvi jt.

Näitusega kaasnevad:

Loomad Tallinna kaardil saavad linnaelanikele kättesaadavaks veebirakendusena. Tänu koostööle Tallinna Linnaplaneerimisametiga saavad kaardil etänavanimed, ajaloolised paigad kui ka kohad, kus võib näha kahe- ja kolmemõõtmelisi loomi tänases linnaruumis.

Loomade eluolu linnas avab ka tänavune Arheoloogiasügis. Tallinna Linnamuuseumi igasügiseses arheoloogiateemalises üritustesarjas on kavas arheoloogiateemalised loengud keskaegsest toidulauast, mütoloogilistest loomadest ja zooarheoloogiast, muuseumitunnid ja luust vilepillide valmistamise töötuba.

Näituse publikuprogramm toob kaasa teaduslikuma ja ka populaarteaduslikuma loengusarja.  Olemata ei jää ka kaasavad üritused nagu näiteks putukarestoran. Koostöös Eesti Kunstimuuseumi ja Ajaloomuuseumiga on kavas konverents, mis toimub 2021. aasta veebuaris.

Näitus jääb avatuks kaheks aastaks.