Ajapaiga kabinet / Ajapaik cabinet
Mis on pildil näha, mis pildi kohta teada, mis kirjas?

Fotomuuseumi projektiruumi näitusele on Ajapaiga eestvedaja Vahur Puik valinud välja ligi poolsada vana fotot ja kaks maali Tallinna Linnamuuseumi kogust, et näitlikustada, mis on pildil näha, mis on pildi kohta kirjas ja mis mitte, aga ka seda, millist rolli pildi informatiivsuses mängib foto suurus nii pildistamisel (ehk kui suur on olnud negatiiv) kui ka pildi esitlemisel paberfotona või digikujul internetis. Näituseseintele pandud pilte täiendavad interaktiivsed eksponaadid, mille abil saab täita kaht pisiülesannet: märkida piltidel olevate tundmatute inimeste sugu ja vanus (võimalus, mis valmis just näituse ajaks) ning kategoriseerida pilte 7 tunnusepaari abil.

Digiteeritud kultuuripärandi ja sealhulgas fotode hulk kasvab järjest – kümned ja sajad tuhanded vanad pildid jõuavad Muisi, Fotise jt repositooriumide kaudu veebi. Kas need pildid on aga leitavad? Kuidas, mille järgi neid otsida on võimalik? Seni on pildid otsitavad üksnes tekstiliste kirjelduste põhjal. Tekstid on esiteks mingis kindlas keeles, teiseks mõjutatud mitmesugustest teguritest: ajastust, pildi päritolust, st nii loomise kui ka muuseumikogusse jõudmise asjaoludest jpm, seega alati tendentslikud ega kaugeltki mitte ammendavad. Milline üldse oleks ühe pildi ammendav kirjeldus?

Kaheksa aastat tagasi loodud Ajapaiga platvormi eesmärk on kasutajate abiga ehk ühisloome korras piltidele infot juurde koguda. Ajapaik pakub võimalust pilte asukohamärgendada ehk märkida kaardile foto tegemise koht ja täpne suund ning vanu pilte ülepildistada ehk refotografeerida, nii et tekivad enne-ja-nüüd pildiseeriad. Need olid esimesed ja on seni peamised tegevused Ajapaigas. Ent piltidega on seotud veel ridamisi ülesandeid, mis aitavad piltide kohta talletatud infot täpsustada ja korrastada.

Keerukam on:
piltide dateeringute täpsustamine,
sündmuste kirjeldamine,
inimeste äratundmine,
autorluse tuvastamine.

Lihtsam on:
duplikaatpiltide omavahel seostamine,
peegelpildis kujutise õigeks keeramine,
pildilt objektide tuvastamine ja kirjeldamine,
pildile jäänud tekstide (nt poesildid) transkribeerimine.

Omaette küsimus on, millised on ülesanded, milleks on inimesi vaja, millised aga sellised, mida võiks tänapäeval teha tehisintellekt.

Teadmata fotograafi “Vaade jõele” (umbes 1910. aastad) TLM F 10286:48.
Kolloodiumfoto pärineb Theodor Merksoni (1886–1951) fotoalbumist, mis kajastab ajateenistust Vene keisririigi sõjaväes