Kristel Lukats
Fotonäitus
„Teisel kaldal“

Kristel Lukats /23.12.1932-25.09.2017/ tuli fotograafiasse 1970. aastatel ning jäi sinna elu lõpuni.
Esialgu jäid tema pildid märkamatuks. Neid lihtsalt ei osatud hinnata. Fotod olid liialt uudsed, isepäised ning erinevad tolleaegsest harjumuspärasest klubilikust nägemusest. Kristeli töödes oli tunda mõttemaailma avarust ning soovi saavutada valitsevast arusaamast intrigeerivam tulemus. 1975.aastal murdis foto pealkirjaga „Teisel kaldal“ tabudest läbi ning Lukatsi nimi sai tuntuks. Nii kestis see aastakümneid.
Kristel oli sündinud loojaks, kes oskas suurepäraselt oma annet kasutada terve pika loomeaja jooksul. Loominguliselt nüansirikka tulemuse saavutas ta väga lihtsate tehniliste vahenditega. Kristelil pole kunagi olnud kalleid kaameraid, aga ta oli väga leidlik.
Kõik fotokomplektid, mis ta esitas kokkutulekutel või mistahes fotoga seotud jõukatsumistel, paistsid silma erilise visuaalse terviklikkuse poolest.
Kristel armastas noori ja innustas neid. Paljud neist on saanud fotomaastikul tuntuks.
Alati särav, olemuslikult tähtsat märkav ning parajalt kriitiline on olnud Kristel Lukatsi hoiak fotograafiasse kogu tema elu jooksul.
Esimese kaamera „Komsomolets“ sai ta oma isalt 1947. aastal ja tegi sellega ka esimesed võtted. See juhtus vanaisa talus Eiveres. Ka viimased fotod on tehtud seal.
Erialalt oli Kristel Lukats füüsik. Tartu Riikliku Ülikooli üliõpilasena paelusid teda alpinism ning langevarjuhüpped. Kristel valis hüppamise. Ta sooritas langevarjuga 300 hüpet ja tõi üleliidulistelt võistlustelt Eestile esimese medali täpsushüpetes.
Noor füüsik sai tööd tehnikuna Hans Pöögelmanni nimelises Elektrotehnika Tehases, mis oli tolle aja kohta väga moodne ettevõte. Seal sündis ka tema tõsisem huvi fotograafia vastu. Eesti fotoelus oli see koondumiste ja katsetuste aeg. Kristel moodustas tehases väga edukalt töötava fotoringi ja liitus ise ka Tallinna Fotoklubiga. 1987. aastal oli ta üks Eesti Fotokunstiühingu asutajaliikmeid. Mõlema organisatsiooni töös osales ta viimase ajani.
1998-2014 töötas Kristel Lukats Fotomuuseumi galeriis „Lee“ kuraatorina. Galeriis kureeritud näitusi on olnud palju. Nii mõnegi noore talendi tee fotograafiasse sai alguse sealt.
Ekstreemsus ja Kristel olid üks armas tervik. Olgu see siis langevarjuhüpped, tõukeratas või argielu tema moodi. Tõukerattaga kihutas ta linnas ringi veel viimase ajani.
Kristeli eriline positiivsus oli innustav ja kaasahaarav.
Kristel Lukats on esinenud arvukate isiknäitustega, tema tööd on saanud auhindu ja leidnud äramärkimist.
Käesolev näitus on näide autori varasest loomingust, aga annab aimu ka tema uuematest töödest.
Kristel oli värvikas isiksus, kelles olid õnnestunult ühinenud füüsik ja lüürik. Sageli jäi ta sõprade-kolleegide kaamera ette ja mõnda nendest arvukatest piltidest võib ka näitusel näha.

Tekst
Maruta Varrak