100 aastat eestikeelset vabamüürlust:
Tallinna Linnamuuseumi ja SA Virumaa Muuseumid näitus Palmse mõisas

Alates 10. maist on Palmse mõisas Tallinna Linnamuuseumi ja SA Virumaa Muuseumid koostöös valminud näitus “100 aastat eestikeelset vabamüürlust. Vabamüürlaste saladused Palmse mõisas”.

100 aastat tagasi, maikuu 12. päeval 1924, pühitseti Helsingis, Soome rahvusteatris asunud templis Väinämö loožis vabamüürlasteks esimesed kandidaadid Eestist. Ehk täpselt 100 aastat tagasi pandi Soomes algus eestikeelsele vabamüürlusele.

Rahvusliku enesemääratluse ja rahvusriikide tekkimisega 19. sajandi Euroopas kaasnes huvitav nähtus – koos rahvusluse ja rahvusromantismiga käis üle Euroopa võimsa lainena kasvav huvi müstitsismi ning okultsete ja esoteeriliste teadmiste vastu. Lääne esoteerika jõulisimaks esindajaks oli teosoofia, seda ka Eestis.

Teosoofiast olid tugevalt mõjutatud 1920. aastatel asutatud ühisvabamüürlaste loožid Kalevipoeg, Sveta Nezrimago ja Za Vernost.

Loožidesse koondus nii eesti kui ka vene rahvusest haritlasi, kes olid haaratud kõrgetest ligimesearmastuse ja igavese tõe otsingute ideedest ning pühendunud okultsete ja filosoofiliste süsteemide uurimisele.

Loožide liikmeiks olid antikvaar ja raamatukaupmees Harald Liiker, kirjanik Mait Metsanurk, kunstnikud Helmi Reise ja Karl Hoerschelmann, filosoofid ja poeedid Mihhail Janson ja Mihhail Sidorov jt. Looži Kalevipoeg tegevust on tutvustanud teadmamees Gunnar Aarma, kelle vanemad August ja Liisi Aarma olid Kalevipoja looži liikmed.

Eesti loožide viimane piirkonnameister Mihhail Sidorov on kirjutanud 1940. aastal: “… mida meie praegu üle elame. Kõikide võitlus kõikide vastu. Võib tõesti ütelda, et on käimas kogu inimkonnas suur lahing. Iga samm elus, iga küsimus, iga kultuuriavaldus kujutab rinnet. Kõikjal näeme lepitamatuid äärmusi. Erinevus vaadetes, veendumustes, eluviisis, võtetes. Keegi ei taha üksteisele eimilleski järele anda: ei riigid, rahvad ega üksikud inimesed. Närvid on pingul, ülekoormatud. Sõda maal, merel, vee all, õhus. Ootamata liitude tekkimine. Ettenähtamatute sidemete sõlmimine…”.

Näitus pakub sissevaadet ühe osa 1920.–1930. aastate Eesti inimeste spirituaalsete otsingute varjatud maailma. Näitusel on eksponeeritud tollaste loožide liikmete raamatuid, kunsti, originaalkäsikirju jpm.

Näituse kuraatorid on Meelis Piller ja Toomas Abiline (Tallinna Linnamuuseum).

Näitus jääb avatuks kuni 2024. aasta lõpuni.

Täpsem info: ja

Näituse külastusinfo leiab Virumaa muuseumide kodulehel.

Fotod Meelis Piller

Vabamüürlasest meistri särp, 1930. aastad. Foto: Meelis Piller

Looži Kalevipoeg üks asutajaid Mihhail Janson, koos abikaasa Natalie ja poeg Olegiga, 1930. aastad.