Jaga oma mälestusi Neitsitorni kohvikust! Millal, miks ja kellega käisid, mida kogesid?
Jaga oma mälestusi Neitsitorni kohvikust! Muuseum kogub mälestusi kunagisest menupaigast ja kõigest, mis seotud selle kujunemisega omal ajal ainulaadseks kohtumiskohaks.
Muuseumi jaoks on väärtuslikud igasugused mälestused – nii need, mis on seotud kohvikukülastustega kui ka see, mida mäletavad tollal kohvikus töötanud või hoopis torni restaureerimisega tegelenud inimesed.
Kuidas kohvi maitses? Kuidas kohvik lõhnas? Kellega koos seal käisite? Kas tollane miljöö erines praegusest oluliselt? Kas tollal räägiti ka kummitustest või hoopis Soome turistidest või pealtkuulamisest? Kas sisse pääseda oli alati lihtne või pidi ka ootama järjekorras? Kas mäletate ka mõnda kurioosset lugu, olgu külastuse, töö või taustaga seoses?
Saada oma mälestused muuseumile ja võida kutse kuraatoriekskursioonile Neitsitornis!
***
Tänavu möödub 40 aastat Neitsitorni kohviku rajamisest. Torni kunagise arvatava keskaegse kuju taastamine ja kohvikuks ümber ehitamine võttis kaua aega. 1960. aastatel algasid ja 1980. aasta lõpus viimaks valmisid ehitustööd. Tuulelipp pandi paika 1973 ja 1981. aasta alguses said kohvisõbrad kätte esimesed tassid kohvi keskaegsesse linnamüüritorni rajatud kohvikus Neitsitorn. Tallinna Linnamuuseumil on kavad taastada muuseumi kogusse jõudnud originaalmööbliga üks korrus selle omaaegest, sisearhitekt Aala Buldase loodud moekast sisustusest.
Kohviku juurde hakkab kuuluma ka väike taskuformaadis raamatuke, mis peaks jäädvustama kunagise kohviku miljöö ja mälestused. Selleks ootame kõikide meenutusi, mis on seotud käikudega Neitsitorni kohvikusse, aga miks mitte ka lugusid selle restaureerimise ajast ja kohviku valmimisest. Valitud killud ja parimad hetked leiavad oma koha näitust tutvustavas raamatus.
Näituse kuraator, kunstiteadlane Risto Paju tõdeb, et Neitsiorni näituse tekste kirjutades ilmnes: muuseumil on Neitsitorni kujul lisaks üliväärtuslikule keskaegsele arhitektuurile ka üks oluline tükk Eesti disaini-, sisekujunduse- ja ka stsenograafia ajalgu. Alates Carl Alexander von Winklerist (viimane baltisaksa kunstnik), Paul ja Kristjan Rauast ning Karl Burmanist (esimene eesti soost arhitekt) ja lõpetades meie sisearhitektuuri grand lady Maile Grünbergi ning Jaagup Roometiga (kes on saanud isegi Soome väärtuslikema filmikunsti auhinna Jussi) – kõik need Neitsitorniga seotud nimed on oma ala tõelised tipud.
Kuraator Risto Paju arvab, et selline ongi torni tuleviku lugu – keskaegne kest, mis peidab endas Eesti ruumikujunduse ajalugu ja erilisi interjööre. Tornis eksponeeritu on tõeliselt väärtuslik, tuli tõdeda ka mööbli tagasisaamise saagas. Pea iga detail on Neitsitornis museaal, mis jutustab ajalgu. Neitsitornis saab tutvuda väga tuntud Eesti kunstnike ja ka sisearhitektide loominguga, mõnel teosel saab ka istuda. Nende loomingu esitlemise on kujundanud tänase Eesti tuntuim filmikunstnik Jaagup Roomet.
Saada oma mälestused muuseumile ja võida kutse kuraatoriekskursioonile Neitsitornis!
Muuseum korraldab eredamate meenutuste saatjaile kuraatoriekskursiooni Neitsitornis ja Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis.
Mälestused palume saata aadressil .