Tallinna Linnaelumuuseumi avahoidla aadressil Vene 17 (Tallinna linnaelumuuseum) tutvustab muuseumi kogusid ja keskaegseid keldriruume.

Keskajast pärit muuseumihoone keldris on lisaks kollektsioonidele eksponeeritud ka hoone olulisemad arhitektuurielemendid. Näha võib kunagi kaupmehemaja veega varustanud ja vanalinnas sellisena haruldasena säilinud sisekaevu, soolalaona kasutatud keldris ruumiõhku kuivatanud kaminat ja toekaid ümarsambaid. Kaevust leitud 14.-19. sajandi arheoloogilised esemed moodustavad väikse omaette väljapaneku. Kaevu niiske keskkond on esemed hästi säilitanud.

Keraamika avahoidla tutvustab nii tallinlaste lauda katnud kui ka siin valmistatud lauanõusid. Põhirõhk on 20. sajandil Tallinnas valmistatud keraamikal. Väljas on Eesti Vabariigi aegsete ettevõtete toodang, Kunstifondi keraamika ateljee (hilisema ARSi) ja Ehituskeraamika Tehase ehis- ja tarbekeraamika 1950.–1990. aastatest. Väike kollektsioon on eesti talukeraamikat Vabariigi ajast ja ka Saksa kivinõukeraamikat 16.-20. sajandeist.
Haruldustest on välja pandud Carl Fick’i manufaktuuri toodang 18. sajandist. Omaette vitriini on koondatud Nikolai Langebrauni portselanitööstuses valminud esemed.

Vase-, messingi- ja pronksikollektsioonide enamiku moodustavad 19.-20. sajandi toidunõud, kuid väljas on ka 16.-20. sajandi küünlajalad ja -lühtrid, tsunftide korjanduskarbid, erinevail sajandeil kasutusel olnud mahumõõdud, samovarid ja Rahvakunstimeistrite koondise Uku vasknõud ja -suveniirid 1980. aastaist. Eraldi kollektsiooni moodustavad helistamiskellad, millest vanim on Mustpeade vennaskonna koosolekukell 1472. aastast.

Linnamuuseumi tinakogu on Eesti esinduslikem. Esinduslikkuse loovad eelkõige Tallinna tinameistrid, kelle loomingust on võimalik saada ülevaade, alustades 16. ja lõpetades 19. sajandiga, samuti kollektsiooni mitmekesisus. Ligi poole kogust moodustavad Tallinna rae ja Mustpeade vennaskonna lauanõud 18. sajandist, vanimad museaalid on 15. sajandi lõpust pärit joogikannud.
Lisaks on väljas tsunftide 17.-20. sajandi kannud ja pokaalid, 19. sajandi küünlajalad, lauanõud ja suveniirid. Huvitavad on ka 20. sajandi alguse erikujulised šokolaadivormid.

Kuraatorid Anne Ruussaar ja Kristiina Hiiesalu (keraamika), Ene Heimvell (keraamika ja vask) ning Ando Pajus (tina), kunstnikud Aime Andresson ja Lilian Juhkam.

INFO
Külastaja, kes tunneb mõne teema või museaali vastu suuremat huvi, leiab põhjaliku info buklettidest. Neis on ülevaated eri kollektsioonidest ja ajaloost, erinevaist tehnikaist ja mõisteist, on ka märke ja etikette. Kogu info on kättesaadav eesti, vene ja inglise keeles.

• Näha võib mitme kunagise Eesti Vabariigi aegse ettevõtte (AS Savi, Eesti I portselanitööstus, OÜ Kodukäsitöö keraamikaateljee) toodangut. Haruldustest on välja pandud Carl Fick’i manufaktuuri toodang 18. sajandist. Omaette vitriini on koondatud Nikolai Langebrauni portselanitööstuses valminud esemed.
• Suur osa ARSi keraamikat on jõudnud muuseumi tehase toodangunäidisena või on kunstnikud need muuseumile üle andnud.
• Uku tooted on ostetud juba toodangunäidistena.
• Vasest jm materjalist toidunõud, samovarid, lühtrid ja mõõdud on olnud kasutusel tallinlaste kodudes.
• Saksa kivinõukeraamika ja rooma aegsed õlilambid on pärit erakollektsionääri kogust.
• Haruldustest võib näha raelühtrit 1580–1650 aastaist ja Mustpeade vennaskonna koosolekukella aastast 1472.

• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• Avahoidla näitus

Muuseumi kolm keldriruumi kujundati avahoidlateks juba 1960. aastail, ent neid said kuni sajandivahetuseni külastada üksnes grupid etteteatamisel. 2015. aastast oli avalikkusele avatud muuseumi keraamikakogu, 2017. aastast on avahoidlad pärast põhjalikku uuendamist-kaasajastamist avatud kõigile muuseumikülalistele.