Fotomuuseumi dokumentaalfoto aasta loengusari alustab

Fotomuuseumi dokumentaalfoto teema-aasta loengute esinejad, ajakava ja sisu 2021. aasta lõpuni. 

Juba kolmandat aastat on Fotomuuseum keskendunud oma programmi koostades konkreetsele teemale fotograafias. Nii oli 2019 fookuses arhitektuuri- ja 2020 portreefotograafia. “Isolatsioonidialoogide” projekti raamatuks ja näituseks saamisega 2021. aasta kevadel algas Fotomuuseumis dokumentaalfoto teema-aasta, mille loengusari stardib septembris. Dokumentaalfotograafia haridusprogrammi esinejad on valitud põhimõttel, et näidata Eesti dokumentaalfoto vaheldusrikast ja laia spektrit. 

Loengud Fotomuuseumis toimuvad neljapäeviti kl 18.00 – 20.00. 

30. septembril esineb tunnustatud pressifotograaf Stanislav Moškov (1982). Moškov on lõpetanud Tallinna Polütehnikumi fotograafia eriala. Nii kooli ajal kui kohe pärast lõpetamist hakkas töötama meedias pressifotograafina – nädalalehes Denj za Dnjom, ajalehes Vesti Nedeli, kirjastuses Presshouse, ajalehes Pealinn kultuuri-rubriigile jne. Tänaseks on tal täitunud pea 10 aastat Õhtulehes, kus on ilmunud tema mitmed süvitsi minevad fotolood ning südamega fotoentusiastina peab väljaande juures ka fotoalast podcast’i. Fotomuuseumis tutvustab Moškov oma tunnustust kogunud fotoprojekte Tallinna hipodroomist, Estonia teatri balletitantsijaist karantiinis ja rahvusvahelist suurprojekti “CCCP”, kus Eestit esindades lõi fotoloo Kohtla-Järve noormehest, kes sündinud samal aastal, kui lagunes nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. 

 

7. oktoobril astub publiku ette Triin Kerge, kes kasutab oma praktikas valdavalt fotot ja videot. Ta on õppinud dokumentaalfotograafiat (BA) Newporti Ülikoolis Walesis ja kaasaegset kunsti (MA) Eesti Kunstiakadeemias. Kerge praktika läbivaks teemaks on kodu tähendus. Viimastel aastatel on Kerge uurimistöö keskendunud kollektiivse ja isikliku mälu seostele, mälu olemusele ning materiaalsusele. Fotomuuseumi loengul saame näha Kerge visuaalset materjali projektidest “Ootejärjekord”, “Siberi lapsed”, “Kui kaugel on lähedus” jt. 

 

28. oktoobril peab fotoajaloo loengu Vana-Võromaa sündmusfoto teemal Ago Ruus. Ruus on tuntud Eesti filmi- ja fotomees. Hiljuti koostas ta mahuka fotoajaloolise raamatu “Vana-Võromaa päevapiltnikud”. Mitmeid aastaid väldanud uurimistöö tulemusena avastas ta üldsusele tundmatuid ja unustusehõlma vajunud põnevaid fotograafe alates 19. sajandi teisest poolest kuni II maailmasõjani. Loengus keskendub autor lugudele ja fotodele Vana-Võromaa fotograafidest, mida saadab põnev pildiline materjal. 

 

4. novembri õhtu sisustab fotograaf Annela Samuel. Vabakutseline fotograaf, kes hetkel õpib TLÜ doktorantuuris ja on läbinud EKA fotograafia täiendõppe kursuse, keskendub 2017. aastast dokumentaalfotograafias levinud loopõhisele lähenemisele. Samueli pikema aja jooksul valminud seeriad “Salajase linna lood”, mis kõneleb Paldiskist ja selle inimestest, ja selle jätkuna Sillamäel sündinud projekt “Tehas nr 7 – Linn-Utoopia” peegeldavad fotograafi huvitavat teemat, kuidas linn tekib, areneb ja ajaloo käigus muutub. Ajaline perspektiiv peegeldub ka tema Peipsi järve ääres pildistatud loos lastest, kes kasvavad peres, kus on säilitatud võimalikult looduslähedane eluviis. 

 

11. november toob publiku ette kunstnik Maria Kapajeva: pikka aega Londonis elanud ja tegutsenud ja nüüd kodumaale tagasi pöördunud kunstniku. Tema tööd tõstavad esile perifeerseid ajaloolisi teemasid, keskendudes neis eelkõige naiste esindatusele ja rollile ühiskonnas. 2019-2020 määrati talle A Woman’s Work: Creative European Programme’i rahvusvaheline stipendium. Kapajeva omandas fotograafia bakalaureusekraadi University for the Creative Arts’is ja magistrikraadi Westminsteri ülikoolis. Tema esimene kunstnikuraamat “You can call him another man” oli nomineeritud Aperture Photobook Award 2018 preemiale. Projektis “Kui maailm õhku lendab, loodan lahkuda tantsides” vaatleb naisi kogu elu saatvat ühiskondlikku survet ja otsib võimalusi, kuidas sellele vastu astuda.

 

2. detsembril ootame publikut kuulama Tõnis Liibekit, kultuuri- ja fotoajaloolast, kes on töötanud mitmetes mäluasutustes, uurinud Eesti fotograafia varasemat ajalugu ja avaldanud sel teemal mitmeid kirjutisi. 

Fotograafia algusaegadest alates on pildistamise üheks peamiseks eesmärgiks olnud dokumenteerimine. Liibek vaatleb oma ettekandes, kuidas dokumentaalfoto pildistamisžanrina välja kujunes ning milliseid dokumentaalfotosid tehti Eestis enne Esimest ilmasõda. Siinsetest fotokogudest leiab arvukalt varajasi dokumentaalfotosid, mis kajastavad ühtlasi ühiskonna arusaama sellest, mis on dokumenteerimise vääriline. 

 

9. detsembril lõpetab 2021. aasta loengute sarja fotograaf Dmitri Kotjuh. Ta on tuntud eelkõige kui pressifotograaf, kes töötab sel alal juba 16 aastat, millest viimased üheksa ajalehes Järva Teataja (Paide). Kotjuh on korduvalt pälvinud tunnustust pressifoto konkursil. Tema meedias ilmunud tööd on midagi enamat kui olukorda reflekteeriv kajastus. Tuues oma dokumentalistikasse kunstilisi ja tehnilisi erivõtteid, loob ta Eesti pressifotos tähelepandava esteetiliselt nauditava ja eristuva pretsedendi. Kotjuh töötab ka pikaajaliste fotoprojektidega. Näiteks on ta jäädvustanud visuaalse loo Ukraina külas elavast ja puudega last kasvatavast üksikemast.

 

Sissepääs loengutele muuseumipiletiga. 

Lisainfo:

Annika Haas

Tanel Verk