Kalamaja funkvilla Valge Luik on avatud pärast kolm aastat kestnud renoveerimistöid Kalamaja muuseumina

Kalamajas Kotzebue tänaval asuv funkvilla on läbinud põhjaliku uuenemise ja on linnaravale avatud. Rahvasuus Valgeks Luigeks kutsutud 1930. aastate hoone renoveerimisprojekti tegi Eesti Ehitusprojekt, fassaadi ja välialad kujundas arhitekt Helle-Triin Hansumäe ning sisearhitektuuri loojad on Andres Labi ja Janno Roos Ruumilaborist.

Kunagi elamuks ehitatud hoone sisemus on nüüdseks põhjalikult uuendatud ja säilinud sisekujunduselemendid ka taastatud. Rajatud on uus kaasaegne ventilatsioonisüsteem. Nagu väljast, nii on ka interjööris seinad lumivalged. Teise korruse põrandatele on asukohanimest inspireeritult paigaldatud kalasabaparkett ning ka esimese korruse kivipõrand on laotud kalasabamustrisse. Esimest ja teist korrust ühendab majas ainsana säilinud algupärane puutrepp koos piirde ja trepikäsipuuga. Maja siseustele ja piiretele on joonistatud Kalamaja miljööväärtuslike majade uksed ja trepikäsipuud: ära võib tunda Salme 12, Salme 25, Linda 9 ja Tööstuse 23. Septembri lõpus alustab majas tegevust Tallinna Linnamuuseumi filiaal, Kalamaja kogukonnamuuseum.

Kotzebue 16 on üks väheseid funkstiilis hooneid, mis 1930. aastatel Kalamaja piirkonda kerkis ning tänaseni ka säilinud on. Hoone valmis aastal 1934 arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi, Tehnikaülikooli mehaanikaprofessori Hans Einbergi pere jõudis seal elada 10 aastat. Pärast 1944. aasta märtsipommitamist ja põlengut sai Valgest Luigest kööktubadega tihedalt täis pikitud elamu seitsmele perele, elati isegi garaažis. „Ühe aknaga ruumi pidid ära mahtuma pliit-ahi, kraanikauss, raamaturiiul, kapid ja kahepeale vaid üks voodi. Esimesel korrusel asus ühistualett, keldris aga pesuköök,“ meenutas Kalamaja muuseumile jagatud mälestustes maja kunagine elanik.

1985. aastal võeti hoone kasutusele muuseumina. Ajal, mil praegune Põhja-Tallinn ja osa Haaberstist kandsid Kalinini rajoon nime, tegutses siin Tallinna linnamuuseumi filiaal „M. I. Kalinin Tallinnas“.  1988. aastal avati teisel korrusel Eesti esimese ooperi „Vikerlased“ looja Evald Aava mälestustuba. Aasta varem oli esimesel korrusel alustanud tegevust mänguasjade avahoidla, millest kasvas välja Tallinna Linnamuuseumi nukumuuseum, hilisema nimega lastemuuseum. Alates 2014. aastast kuni 2018. aasta septembrini, mil hoone suleti renoveerimiseks, tegutses siin Kalamaja lastemuuseum Miiamilla.

Kotzebue 16 hoone renoveerimise eestvedajad olid Tallinna linn, Tallinna Linnamuuseum ja Tallinna Linnavaraamet.
Hoone renoveerisid AS EVIKO ja EVIKO Inseneribüroo, projekteeris Eesti Ehitusprojekt, konstrueeris Inseneribüroo Jaan Mõttus, fassaadi ja välialad projekteeris arhitekt Helle-Triin Hansumäe ning sisekujunduse loojad on Ruumilabor OÜ-st Andres Labi ja Janno Roos. Muuseumimaja graafilise disaini kujundas OÜ Refleks.

Fotod hoonest ja välialast saab alla laadida SIIT

Kalamaja muuseumiks kujundatud hoone sisustuses leiab igas ruumis viiteid nii maja kui ka kogu Kalamaja varasematele perioodidele. Kasutatud on kohalikke ehedaid materjale ja ajalooliste hoonete detaile ja fotosid, samuti muuseumi kogumiskampaanias laekunud annetusi. Sisekujunduse on teinud Andres Labi ja Janno Roos Ruumilaborist.

 

Muuseumi väliala on kujundatud kohtumis- ja suhtluspaigaks nii muuseumikülalistele kui ka kohaliku kogukonna rahvale. Fassaadi ja välialad kujundas arhitekt Helle-Triin Hansumäe.

Fotode autor Meeli Küttim