14.11.2023
Kuraator Jaana Päeva loeng “Ajaloolised käekotid disaineri inspiratsiooniallika ja uurimisobjektina”
14. novembril 2023 räägib näituse kuraator Jaana Päeva käekottide rollist ajaloos.
Loeng tutvustab võimalusi kasutada ajaloolisi kotte inspiratsiooniallika ja uurimisobjektina.
Rohke pildimaterjal pakub praktilise ülevaate retrospektiivse disainimise viisidest, alates kopeerimisest ja jäljendamisest kuni brändingu strateegia ja loovuurimuslike meetoditeni.Teemat illustreerivad tuntud ja vaimukaid näiteid maailma kotidisainist. Lähemalt saab tutvuda loovuurimuslike kotikollektsioonidega, mis inspireeritud 1920.-1930. käekottidest. Need on valminud osana Eesti Kunstiakadeemias 2021. aastal kaitstud doktoritööst „Igapäevased kaaslased. Tähendusloome protsess käekotidisaini näitel“.
Rohke pildimaterjal pakub praktilise ülevaate retrospektiivse disainimise viisidest, alates kopeerimisest ja jäljendamisest kuni brändingu strateegia ja loovuurimuslike meetoditeni.Teemat illustreerivad tuntud ja vaimukaid näiteid maailma kotidisainist. Lähemalt saab tutvuda loovuurimuslike kotikollektsioonidega, mis inspireeritud 1920.-1930. käekottidest. Need on valminud osana Eesti Kunstiakadeemias 2021. aastal kaitstud doktoritööst „Igapäevased kaaslased. Tähendusloome protsess käekotidisaini näitel“.
Linnaelumuuseumi näitus “Igapäevased kaaslased. KÄEKOTID 1900–1950″ räägib Eesti käekotidisaini ajaloost ja on esimene näitus, mis toob vaatajateni Eesti 20. sajandi esimese poole kotidisaini. Fookuses on erinevad kotitüübid, mis peegeldavad naise rolli muutumist 20. sajandi algupoolel, tollase elu uusi vajadusi ning võimalusi. Näitusel avaneva poolsajandi sisse jäävad aastad, mil kotitööstus arenes väga kiirelt. Leiutati uuenduslikke tehnilisi lahendusi, lisandus uusi kotitüüpe ja -stiile ning juurutati tänapäevani kasutusel olevaid disainiprintsiipe.
Väljapanek keskendub Eestis kantud ja valmistatud käekottidele. Näha võib ajaloolisi haruldusi alates 19.-20. sajandi vahetusest, mil käekott kui igapäevane tarbeese ja selle kõikjal kaasas kandmine alles hakkas levima, kuni näidisteni II maailmasõja järgse seisaku aastatest. Selleks ajaks olid kotid küll muutunud hädavajalikuks tarbeesemeks, kuid nende kujundus toetus eelmiste kümnendite saavutustele. Oma pitseri vajutas kotidisainile materjalide nappus ja kehv kvaliteet, mida üritati varjata rohkete mustrite ja robustsuseni lihtsustatud lahendustega.
Näitusel on välja pandud 100 käekotti, millest neli on valminud Eduard Taska töökojas. Samuti on võimalik tutvuda esemetega, mida kottides kaasas kanti. Nii saab ühe koti sisu näitel ettekujutuse iga kümnendi käekottide kasutusviisidest: mida sisaldas endas daami pärastlõunakott, mida õhtukleidi juurde kantav ridikül või hoopis rannakott.
Näitusel eksponeeritavad kotid pärinevad Tallinna Linnamuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Pärnu Muuseumi, Narva Muuseumi ja Virumaa Muuseumide, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi ja Rannarahva Muuseumi kogudest ning Jaana Päeva erakogust.
NB! Osalejate arv kuni 15 inimest!
Pilet 8 €
Osta pilet SIIN
Foto: Meeli Küttim