Näitusel „Rahvuslikud nukud pagulaslaagrist“ Tallinna linnaelumuuseumi trepigaleriil olid välja pandud Nürnbergi DP-laagris 1945. aastal tollal kättesaadavast materjalist valminud rahvarõivais nukud.

Üheksa nukku jõudsid Tallinna Linnamuuseumisse Jacksonville’i teadus- ja ajaloomuuseumist Floridas aastal 2000. Nüüdseks on nukud konserveeritud ja räägivad laulupeo ning sõja-aasta taustal eesti rahvuslike traditsioonide hoidmise lugu paguluses. Näitust täiendavad fotod Saksamaal Herderi Instituudis asuvast fotograaf Karl Hintzeri kollektsioonist, mis annavad hea ülevaate pagulaslaagrite igapäevaelust.

Teine maailmasõda tõi 1944. aastal kaasa massilise põgenemise Eestist. See oli emotsionaalselt raske ja füüsiliselt riskantne ettevõtmine. Kümneid tuhandeid inimesi pages peamiselt Saksamaale, Soome ja Rootsi. Mehed, naised ja lapsed, nii noored kui ka vanad lootsid, et lähevad vaid ajutiselt, kuni Nõukogude Liidu anneksioon lõpeb.
Saksamaale jõudnud põgenikele moodustati Ida-Euroopa riikidest sõja ja kommunistliku võimu eest põgenenud inimeste koondamiseks DP-laagrid. Displaced person ehk diipii on ümberpaigutatud või -asustatud isik, kes ei saa pöörduda kodumaale seal valitseva olukorra tõttu. DP-laagreid oli Saksamaal üle 170 ja need tegutsesid aastatel 1945–1951, majutades arvatavalt üle 30 000 eestlase. Alates 1946. aastatest laagreist lahkujail oli sihiks esmalt Austraalia, Ameerika, Rootsi, Kanada. Kõikjal moodustasid eestlased kogukonnad, kes tegutsesid aktiivselt eestluse säilitamisega.

Näitusel on väljas üheksa Nürnbergi DP-laagris 1945. aastal valminud nukku. Nende autorid on Põlvamaalt pärit ja hiljem Austraaliasse asunud Hella Üksi (Peinar) ja Tallinnast pärit, hiljem Albanysse USAs asunud Helju Helene Sepman. Nukud kannavad riideid, mille eeskujuks on Muhu, Mustjala, Hiiumaa, Läänemaa, Setu ja Saare kihelkonna rahvarõivad. Valmistamisel on ära kasutatud kõikvõimalik jääke: kangatükke, sh sukki, ehted on valmistatud fooliumist. Kehadeks, mis jäävad värvikireva riietuse alla, on kasutatud jahukotti.

Arhiivmaterjalidele ja Hintzeri fotokollektsioonile tuginedes kujunesid laagrite käsitöönäitused iga-aastaseks traditsiooniks. Tõenäoliselt on ka näitusele välja pandud üheksa nukku valmistatud näituse jaoks.

Muuseumisse jõudmise ajaks üsna kehvas seisus nukkude konserveerimisega alustas muuseumi konservaator Merike Neidorp 2020. Rahvusarhiivi väliseesti arhiivinduse valdkonna toetusel konserveeris neli nukku ka Eesti Vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut.

Näituse kuraator on Tallinna Linnamuuseumi peavarahoidja Maris Rosenthal, graafiline kujundaja Rein Seppius, konserveerija Merike Neidorp.

Näitus oli avatud 28. juunist kuni 28. novembrini 2023. 

Tallinna Linnamuuseumi rikkalike kogudega saab lähemalt tutvuda Eesti muuseumide veebivärava MUiS kaudu.

Fotod: Rahvarõivanukud pärast konserveerimist. Foto Meeli Küttim, Tallinna Linnamuuseum.