Linnamuuseumi keskaegses keldris näeb muuseumikogu keraamikat ja metallesemeid

Muuseumi juubeliaastaks uuendatud avahoidla tutvustab Tallinna Linnamuuseumi kogusid ja muuseumi keskaegseid keldriruume kõigile külalistele seninägemata ulatuses.

Tallinna Linnamuuseumi keskajast pärit kaupmehemaja kolm keldriruumi kujundati avahoidlateks juba 1960. aastail, ent neid said kuni sajandivahetuseni külastada üksnes grupid etteteatamisel. 2015 avati taas üks saal muuseumi keraamikakoguga. Nüüdseks on avahoidlad pärast põhjalikku uuendamist-kaasajastamist avatud kõigile muuseumikülalistele.
Lisaks kollektsioonidele on keldris eksponeeritud ka sealsed olulisemad arhitektuurielemendid: kunagi kaupmehemaja veega varustanud ja vanalinnas sellisena praegu haruldasena säilinud sisekaev, soolalaoks olnud keldris ruumiõhku kuivatada aidanud kamin ja toekad ümarsambad. Kaevust leitud 14.-19. sajandi arheoloogilised esemed moodustavad väikse omaette väljapaneku. Kaevu niiske keskkond on esemed hästi säilitanud.
Keraamika avahoidla viimati avatud ruumis on põhirõhk 20. sajandil Tallinnas valmistatud keraamikal. Väljas on Eesti Vabariigi aegsete ettevõtete toodang, Kunstifondi keraamika ateljee (hilisema ARSi) ja Ehituskeraamika Tehase ehis- ja tarbekeraamika 1950.–1990. aastatest. Väike kollektsioon on eesti talukeraamikat Vabariigi ajast ja ka Saksa kivinõukeraamikat 16.-20. sajandeist.
Vase-, messingi- ja pronksikollektsioonide enamiku moodustavad 19.-20. sajandi toidunõud, kuid väljas on ka 16.-20. sajandi küünlajalad ja -lühtrid, tsunftide korjanduskarbid, erinevail sajandeil kasutusel olnud mahumõõdud, samovarid ja Rahvakunstimeistrite koondise Uku vasknõud ja -suveniirid 1980. aastaist. Eraldi kollektsiooni moodustavad helistamiskellad, millest vanim on Mustpeade vennaskonna koosolekukell 1472. aastast.
Linnamuuseumi tinakogu on Eesti esinduslikem. Esinduslikkuse loovad eelkõige Tallinna tinameistrid, kelle loomingust on võimalik saada ülevaade, alustades 16. ja lõpetades 19. sajandiga, samuti kollektsiooni mitmekesisus. Ligi poole kogust moodustavad Tallinna rae ja Mustpeade vennaskonna lauanõud 18. sajandist, vanimad museaalid on 15. sajandi lõpust pärit joogikannud.
Lisaks on väljas tsunftide 17.-20. sajandi kannud ja pokaalid, 19. sajandi küünlajalad, lauanõud ja suveniirid. Huvitavad on ka 20. sajandi alguse erikujulised šokolaadivormid.

INFO:
Külastaja, kes tunneb mõne teema või museaali vastu suuremat huvi, leiab põhjaliku info buklettidest. Neis on ülevaated eri kollektsioonidest ja ajaloost, erinevaist tehnikaist ja mõisteist, on ka märke ja etikette. Kogu info on kättesaadav eesti, vene ja inglise keeles.

  • Näha võib mitme kunagise Eesti Vabariigi aegse ettevõtte (AS Savi, Eesti I portselanitööstus, OÜ Kodukäsitöö keraamikaateljee) toodangut.
  • Suur osa ARSi keraamikat on jõudnud muuseumi tehase toodangunäidisena või on kunstnikud need muuseumile üle andnud.
  • Uku tooted on ostetud juba toodangunäidistena.
  • Vasest jm materjalist toidunõud, samovarid, lühtrid ja mõõdud on olnud kasutusel tallinlaste kodudes.
  • Saksa kivinõukeraamika ja rooma aegsed õlilambid on pärit erakollektsionääri kogust.
  • Haruldustest võib näha raelühtrit 1580–1650 aastaist ja Mustpeade vennaskonna koosolekukella aastast 1472.