21.09–31.11 ARHEOLOOGIASÜGIS 2024. “Inimluud muuseumis. Kas teadus või hauarüüste?” Tallinna Linnamuuseumi igasügisene arheoloogia teemasari toimub Linnaelumuuseumis Vene 17, sarja saadab sümpoosion ja paneel.

Johannes Parikas poseerimas inimluude kuhila juures 1925. aastal. Foto: J. & P. Parikas, TLM F 8527:51

IX Arheoloogiasügis keskendub seekord Eestis vähe käsitletud teemale – inimsäilmed ning nendega seotud eetikaküsimused muuseumi kontekstis. Ühiskonnas toimivate normide muutumise tõttu on inimsäilmete eksponeerimine aja jooksul aina enam taunitav ja mida aeg edasi, seda vähem võib neid näha muuseumide väljapanekutes. Samas on inimluud enamasti muuseumikogudes endiselt alles ja arvele võetud. Need on oluliseks osaks muuseumide teadustöös nii muuseumi siseselt kui ka teistele uurijatele, kes muuseumikogusid  kasutavad.
Peab tõdema, et muuseumitöötajad, kes ei ole spetsialiseerunud osteoloogiale, ei oska luudega pahatihti midagi ette võtta. Luustikke käsitledes tekib ainult küsimusi juurde. Eesti Teaduste Akadeemia koostatud teadlaste eetikakoodeksis on kirjas: “2.6. Teadusuuringud, kus uurimisobjektiks on inimesed, ei tohi olla vastuolus inimväärikusega ja põhiliste inimõigustega. Selliste uuringute puhul on oluline informeerida indiviide kavatsetava uuringu kõikidest aspektidest, saada nende vabatahtlik nõusolek uuringus osalemiseks (-informeeritud nõusolek-), töödelda ja hoida saadud personaalset informatsiooni konfidentsiaalselt ning kasutada seda üksnes uurimistöö otstarbel.” Meil aga puudub Eestis eraldi eetikakoodeks arheoloogias, kus tegeletakse inimeste säilmetega. Seetõttu võtabki sel aastal Tallinna Linnamuuseum arheoloogisügise raames omale kohustuse algatada oluline avalik diskussioon inimsäilmetega seotud eetiliste küsimuste üle teadus- ja muuseumimaastikul.
Arheoloogiasügis “Inimluud muuseumis. Kas teadus või hauarüüste?” toimub sel korral kolmes osas.

1. Loengusari

Arheoloogiasügise loengud toimuvad kord kuus septembrist novembrini laupäeviti algusega kell 13.00 Tallinna linnaelumuuseumis, Vene 17.

21. septembril:
Martin Malve “Mida räägivad vanad luud elust ja surmast Tallinnas”

Tartu Ülikooli osteoarheoloog Martin Malve räägib lugusid Tallinnast leitud luustikest ja arheoloogilistest kaevamistest. Osteoarheoloogina saab ta välja tuua eri aspekte, mida inimsäilmetelt saab välja lugeda.

19. oktoobril:
Maili Roio “Merehaud”

Arheoloog, Muinsuskaitseameti allveearheoloogia nõunik Maili Roio räägib veealustest haudadest ehk laevavrakkidest. Tihtipeale räägitakse allveearheoloogias laevavrakkidest kui leidudest, aga unustatakse ära, et selle laevaga läksid põhja ka inimesed. Mitusada aastat vanad laevavrakid võivad siiani sisaldada inimsäilmeid.

23. novembril:
Monika Reppo “Reliikviad purki ja klaasi taha kõigile vaatamiseks?”.

Arheoloog Monika Reppo räägib inimsäilmete eksponeerimisest muuseumides. Kuidas on seda siiani tehtud, millistes tingimustes ja kuidas säilitatakse kogudes inimsäilmeid.

2. Näitus

Alates 27. septembrist näitus Tallinna linnaelumuuseumi kaupmehekambris.

Arheoloogiasügise raames avame näituse, mis on koostatud Tallinna Linnamuuseumi kogude ja TLÜ arheoloogia teaduskogude põhjal.

Näituse eesmärk on karbis ja riiulis viibivatele inimjäänustele anda inimlik väärtus ja panna luud rääkima. Meie soov on näidata, et need luud ei ole pelgalt arheoloogilised leiud, vaid need on olnud kunagi inimesed. Näituse jooksul teeme luudele analüüse ja uuringuid, et kindlaks määrata vanust, sugu ja leida juurde infokilde, mida luud jutustavad. Lisaks kogume külastajatelt tagasisidet nende arvamusest inimsäilmete eksponeerimise kohta muuseumides.

3. Sümpoosion ja paneel

Sümpioosion ja paneel 16. oktoobril (asukoht täpsustub).

Arutlemisele tuleb, kuidas üldse peaks arheoloogiliselt kaevama, teaduslikult uurima, hoidlates säilitama ja kas peaks muuseumides eksponeerima inimsäilmeid. Antud teemaga on rahvusvahelisel muuseumimaastikul juba algust tehtud ning seetõttu on oluline ka Eestis selle teemakäsitlusega liituda.
Paneeli on kutsutud teadlased Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist. Paneelidesse on peale oma valdkonna ekspertide kutsutud ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma, sest teema puudutab väga oluliselt kristlikku maailma, ning Tõnno Jonuks on palutud just muinasusundi küsimustes osalema, sest arheoloogiliselt ei ole kaevatud ja uuritud ainult kristlikult maetud luid.
Sümpoosionil toimuvad ettekanded, kus tuuakse välja enda või esindatava asutuse seisukoht. Seejärel toimub arutelu tekkinud ning tõstatatud küsimuste üle.

Osalejad

Peapiiskop Urmas Viilma
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop.
Ettekanne “Siis viige ka minu luud siit enestega kaasa”
(2Ms 13:19).

Martin Malve
Osteoarheoloog, Tartu Ülikool.
Ettekanne “Osteoarheoloogi vaade matmispaikade kaevamisele ja uurimisele”.

Tõnno Jonuks
Arheoloog ja muinasusundid, teadur, Tallinna Ülikool.
Ettekanne “Inimluud ja muistsed ideoloogiad”.

Lembi Lõugas
Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu juhataja ja vanemteadur.
Ettekanne “Kuidas ja mis eesmärgil säilitada inimluid tulevasteks teaduslikeks uurimusteks Tallinna Ülikooli arheoloogiakogu näitel”.

Mari Tõrv
Analüütilise ja füüsikalise keemia teadur ning arheoloogia kaasprofessor, Tartu Ülikool.
Ettekanne “Inimsäilmed teadusliku uurimistöö allikana”.

Maris Rosenthal
Tallinna Linnamuuseumi peavarahoidja.
Ettekanne “Inimsäilmed Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogus”.

Janika Turu
Muinsuskaitseamet, muuseumide ja kunstipärandi osakonnajuhataja.
Ettekanne “Hauarahu versus teadusväärtus konservaatori pilgu läbi”.

Kadri Simm
Tartu Ülikooli praktilise filosoofia kaasprofessor.
Ettekandega “Arheoloogia ja eetika”.

Info:
Mirey Rütman, Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogu hoidja, mirey.rütman(at)linnamuuseum.ee

Foto: Johannes Parikas poseerimas inimluude kuhila juures 1925. aastal. Foto: J. & P. Parikas, TLM F 8527:51

Arheoloogiasügist toetab Eesti Kultuurkapital.