21.09–31.11 ARHEOLOOGIASÜGIS 2024. “Inimluud muuseumis. Teadus või hauarüüste?” Tallinna Linnamuuseumi igasügisene arheoloogia teemasari toimub Linnaelumuuseumis Vene 17, sarja saadab sümpoosion ja paneel.

Johannes Parikas poseerimas inimluude kuhila juures 1925. aastal. Foto: J. & P. Parikas, TLM F 8527:51

IX Arheoloogiasügis keskendub seekord Eestis vähe käsitletud teemale – inimsäilmed ning nendega seotud eetikaküsimused muuseumi kontekstis. Ühiskonnas toimivate normide muutumise tõttu on inimsäilmete eksponeerimine aja jooksul aina enam taunitav ja mida aeg edasi, seda vähem võib neid näha muuseumide väljapanekutes. Samas on inimluud enamasti muuseumikogudes endiselt alles ja arvele võetud. Need on oluliseks osaks muuseumide teadustöös nii muuseumi siseselt kui ka teistele uurijatele, kes muuseumikogusid  kasutavad.
Peab tõdema, et muuseumitöötajad, kes ei ole spetsialiseerunud osteoloogiale, ei oska luudega pahatihti midagi ette võtta. Luustikke käsitledes tekib ainult küsimusi juurde. Eesti Teaduste Akadeemia koostatud teadlaste eetikakoodeksis on kirjas: “2.6. Teadusuuringud, kus uurimisobjektiks on inimesed, ei tohi olla vastuolus inimväärikusega ja põhiliste inimõigustega. Selliste uuringute puhul on oluline informeerida indiviide kavatsetava uuringu kõikidest aspektidest, saada nende vabatahtlik nõusolek uuringus osalemiseks (-informeeritud nõusolek-), töödelda ja hoida saadud personaalset informatsiooni konfidentsiaalselt ning kasutada seda üksnes uurimistöö otstarbel.” Meil aga puudub Eestis eraldi eetikakoodeks arheoloogias, kus tegeletakse inimeste säilmetega. Seetõttu võtabki sel aastal Tallinna Linnamuuseum arheoloogisügise raames omale kohustuse algatada oluline avalik diskussioon inimsäilmetega seotud eetiliste küsimuste üle teadus- ja muuseumimaastikul.
Arheoloogiasügis “Inimluud muuseumis. Kas teadus või hauarüüste?” toimub sel korral kolmes osas.

Loengusari

Arheoloogiasügise loengud toimuvad kord kuus septembrist novembrini laupäeviti algusega kell 13.00 Tallinna linnaelumuuseumis, Vene 17. Osalemine muuseumi pileti või muuseumikaardiga. Kohtade arv on piiratud seega soovitame osta pileti ette.

21. septembril:
Martin Malve “Mida räägivad vanad luud elust ja surmast Tallinnas”

Tartu Ülikooli osteoarheoloog Martin Malve räägib lugusid Tallinnast leitud luustikest ja arheoloogilistest kaevamistest. Malve on ligi 15 aastat tegelenud inimluude uurimisega ning kümme viimast aastat ka aktiivselt arheoloogiliste välitöödega. Oma ettekandes näitab ta, mida põnevat võime inimluude põhjal öelda mineviku inimeste kohta ja kuidas surnuid „rääkima“ panna. Näiteks, mis jälgi jätavad luudele süüfilis ja leepra. 

SOETA PILET

19. oktoobril:

Maili Roio “Merehaud”

Loeng “Merehaud” keskendub laevahukkude uurimisele, veealuste arheoloogiliste leidude ja nende eetiliste aspektide käsitlemisele. Arheoloog ja Muinsuskaitseameti allveearheoloogia nõunik Maili Roio avab veealuste vrakkide uurimise tagamaid, tuues esile, et need ei ole ainult arheoloogilised leiud, vaid sageli ka veealused hauad, kus koos laevadega on hukkunud inimesed. Laevavrakkide uurimine aitab säilitada ajaloolist mälu ja austada hukkunute mälestust. Sageli on laevavrakid osa rahvuslikust või isegi globaalsest identiteedist.

Loengus käsitletakse, kuidas sajanditevanuste vrakkide uurimine peab arvestama ka inimsäilmete ja hukkunute mälestuse austamisega, tõstes esile allveearheoloogiliste uuringute eetilised ja kultuurilised väljakutsed. 

SOETA PILET

23. novembril:

Monika Reppo “Reliikviad purki ja klaasi taha kõigile vaatamiseks?”.

Arheoloog Monika Reppo räägib inimsäilmete eksponeerimisest klaasiuurija pilgu läbi. Miks ja milliseid anumaid ning esemeid on inimsäilmete säilitamiseks valitud? Kuidas on säilmed saanud eksponaadiks ja kas sedasi hangitud kogud peaks olema kõigile vaatamiseks? Ettekandes keskendub uurija reliikviatele ning anatoomiakogudele.

SOETA PILET

Väikenäitus

Alates 27. septembrist väikenäitus Tallinna linnaelumuuseumi kaupmehekambris

Sümpoosion ja paneel

16. oktoobril kell 10.00-16.00 Neitsitorni lektooriumis

Arutlemisele tuleb, kuidas üldse peaks arheoloogiliselt kaevama, teaduslikult uurima, hoidlates säilitama ja kas peaks muuseumides eksponeerima inimsäilmeid. Antud teemaga on rahvusvahelisel muuseumimaastikul juba algust tehtud ning seetõttu on oluline ka Eestis selle teemakäsitlusega liituda.
Paneeli on kutsutud teadlased Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist. Paneelidesse on peale oma valdkonna ekspertide kutsutud ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma, sest teema puudutab väga oluliselt kristlikku maailma, ning Tõnno Jonuks on palutud just muinasusundi küsimustes osalema, sest arheoloogiliselt ei ole kaevatud ja uuritud ainult kristlikult maetud luid.
Sümpoosionil toimuvad ettekanded, kus tuuakse välja enda või esindatava asutuse seisukoht. Seejärel toimub arutelu tekkinud ning tõstatatud küsimuste üle.

Osalejad:

Urmas Viilma
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop.
Ettekanne “Siis viige ka minu luud siit enestega kaasa”
(2Ms 13:19).

Martin Malve
Osteoarheoloog, Tartu Ülikool.
Ettekanne “Osteoarheoloogi vaade matmispaikade kaevamisele ja uurimisele”.

Tõnno Jonuks
Arheoloog ja muinasusundid, teadur, Eesti Kirjandusmuuseum.
Ettekanne “Inimluud ja muistsed ideoloogiad”.

Lembi Lõugas
Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu juhataja ja vanemteadur.
Ettekanne “Kuidas ja mis eesmärgil säilitada inimluid tulevasteks teaduslikeks uurimusteks Tallinna Ülikooli arheoloogiakogu näitel”.

Mari Tõrv
Analüütilise ja füüsikalise keemia teadur ning arheoloogia kaasprofessor, Tartu Ülikool.
Ettekanne “Inimsäilmed teadusliku uurimistöö allikana”.

Maris Rosenthal
Tallinna Linnamuuseumi peavarahoidja.
Ettekanne “Inimsäilmed Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogus”.

Janika Turu
Muinsuskaitseamet, muuseumide ja kunstipärandi osakonnajuhataja.
Ettekanne “Hauarahu versus teadusväärtus konservaatori pilgu läbi”.

Kadri Simm
Tartu Ülikooli praktilise filosoofia kaasprofessor.
Ettekanne “Arheoloogia ja eetika”.

Info:
Mirey Rütman, Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogu hoidja ()

Foto: Johannes Parikas poseerimas inimluude kuhila juures 1925. aastal. Foto: J. & P. Parikas, TLM F 8527:51

Arheoloogiasügise toetajad:

Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikooli Arheoloogia teaduskogu, Euroopa Komisjoni Horizoni teadus ja innovatsiooni programm (grant nr:101079396) ning Suurbritannia teadus ja innovatsiooni programm (grant nr: 10063975) läbi projekti PaleoMIX: “Kultuuripärandi uurimise hüpe innovaatiliste bioarheoloogiliste meetodite rakendamise kaudu Baltikumis”.