21.09–30.11 ARHEOLOOGIASÜGIS 2024. “Inimluud muuseumis. Teadus või hauarüüste?” Tallinna Linnamuuseumi igasügisene arheoloogia teemasari toimub Linnaelumuuseumis Vene 17, sarja saadab sümpoosion ja paneel.

Johannes Parikas poseerimas inimluude kuhila juures 1925. aastal. Foto: J. & P. Parikas, TLM F 8527:51

IX Arheoloogiasügis keskendub seekord Eestis vähe käsitletud teemale – inimsäilmed ning nendega seotud eetikaküsimused muuseumi kontekstis. Ühiskonnas toimivate normide muutumise tõttu on inimsäilmete eksponeerimine aja jooksul aina enam taunitav ja mida aeg edasi, seda vähem võib neid näha muuseumide väljapanekutes. Samas on inimluud enamasti muuseumikogudes endiselt alles ja arvele võetud. Need on oluliseks osaks muuseumide teadustöös nii muuseumi siseselt kui ka teistele uurijatele, kes muuseumikogusid  kasutavad.

Peab tõdema, et muuseumitöötajad, kes ei ole spetsialiseerunud osteoloogiale, ei oska luudega pahatihti midagi ette võtta. Luustikke käsitledes tekib ainult küsimusi juurde. Eesti Teaduste Akadeemia koostatud teadlaste eetikakoodeksis on kirjas: “2.6. Teadusuuringud, kus uurimisobjektiks on inimesed, ei tohi olla vastuolus inimväärikusega ja põhiliste inimõigustega. Selliste uuringute puhul on oluline informeerida indiviide kavatsetava uuringu kõikidest aspektidest, saada nende vabatahtlik nõusolek uuringus osalemiseks (-informeeritud nõusolek-), töödelda ja hoida saadud personaalset informatsiooni konfidentsiaalselt ning kasutada seda üksnes uurimistöö otstarbel.” Meil aga puudub Eestis eraldi eetikakoodeks arheoloogias, kus tegeletakse inimeste säilmetega. Seetõttu võtabki sel aastal Tallinna Linnamuuseum arheoloogisügise raames omale kohustuse algatada oluline avalik diskussioon inimsäilmetega seotud eetiliste küsimuste üle teadus- ja muuseumimaastikul.
Arheoloogiasügis “Inimluud muuseumis. Kas teadus või hauarüüste?” toimub sel korral kolmes osas.

Väikenäitus

Alates 27. septembrist on avatud väikenäitus Tallinna linnaelumuuseumi kaupmehekambris

Arheoloogiasügisel avame väljapaneku, mis on koostatud Tallinna Linnamuuseumi kogude ja TLÜ arheoloogia teaduskogude põhjal.

Ootame teie tagasisidet näitusega tekkinud mõtetest. Tagasisidet on võimalik esitada meili teel

Näituse tegemisse panustasid: Merle Tank, Kristjan Arunurm, Heiti Kulmar, Katherine Seiner, Eve Veigel, Merike Neidorp, Annely Miil, Konstantin Lipski, Toomas Abiline, Andres Lall, Mari Tõrv, Heili Jürisoo-Lippin, Mia Marlena Meim

Loengusari

Arheoloogiasügise loengud toimusid kord kuus septembrist novembrini laupäeviti algusega kell 13.00 Tallinna linnaelumuuseumis, Vene 17. Osalemine muuseumi pileti või muuseumikaardiga. Kohtade arv on piiratud seega soovitame osta pileti ette.

Toimunud loengud:

21. septembril:

Martin Malve “Mida räägivad vanad luud elust ja surmast Tallinnas”

Tartu Ülikooli osteoarheoloog Martin Malve räägib lugusid Tallinnast leitud luustikest ja arheoloogilistest kaevamistest. Malve on ligi 15 aastat tegelenud inimluude uurimisega ning kümme viimast aastat ka aktiivselt arheoloogiliste välitöödega. Oma ettekandes näitab ta, mida põnevat võime inimluude põhjal öelda mineviku inimeste kohta ja kuidas surnuid „rääkima“ panna. Näiteks, mis jälgi jätavad luudele süüfilis ja leepra. 

19. oktoobril:

Maili Roio “Merehaud”

Loeng “Merehaud” keskendub laevahukkude uurimisele, veealuste arheoloogiliste leidude ja nende eetiliste aspektide käsitlemisele. Arheoloog ja Muinsuskaitseameti allveearheoloogia nõunik Maili Roio avab veealuste vrakkide uurimise tagamaid, tuues esile, et need ei ole ainult arheoloogilised leiud, vaid sageli ka veealused hauad, kus koos laevadega on hukkunud inimesed. Laevavrakkide uurimine aitab säilitada ajaloolist mälu ja austada hukkunute mälestust. Sageli on laevavrakid osa rahvuslikust või isegi globaalsest identiteedist.

Loengus käsitletakse, kuidas sajanditevanuste vrakkide uurimine peab arvestama ka inimsäilmete ja hukkunute mälestuse austamisega, tõstes esile allveearheoloogiliste uuringute eetilised ja kultuurilised väljakutsed. 

23. novembril:

Monika Reppo “Reliikviad purki ja klaasi taha kõigile vaatamiseks?”.

Arheoloog Monika Reppo räägib inimsäilmete eksponeerimisest klaasiuurija pilgu läbi. Miks ja milliseid anumaid ning esemeid on inimsäilmete säilitamiseks valitud? Kuidas on säilmed saanud eksponaadiks ja kas sedasi hangitud kogud peaks olema kõigile vaatamiseks? Ettekandes keskendub uurija reliikviatele ning anatoomiakogudele.

SÜMPOOSION

Vaata järele 

https://www.facebook.com/TallinnaLinnaelumuuseum/videos/1593891957881299

NB! Ülekanne algab salvestuse 5. minutil.

Arheoloogiasügise sümpoosion rääkis inimsäilmetest muuseumis. Kuidas üldse peaks arheoloogiliselt kaevama, uurima, säilitama ja eksponeerima inimsäilmeid?

Sümpoosion  toimus 16. oktoobril kell 10.00-16.00 Neitsitorni lektooriumis.

Arutusele tuleb, kuidas üldse peaks arheoloogiliselt kaevama, teaduslikult uurima, hoidlates säilitama ja kas peaks muuseumides eksponeerima inimsäilmeid. Antud teemaga on rahvusvahelisel muuseumimaastikul juba algust tehtud ning seetõttu on oluline ka Eestis selle teemakäsitlusega liituda.

Paneeli on kutsutud teadlased Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist. Lisaks valdkonna ekspertidele osaleb ka Tallinna Piiskopliku Toomkiriku õpetaja Arho Tuhkru, sest teema puudutab väga oluliselt kristlikku maailma, ning muinasusundi küsimustes Tõnno Jonuks, kuna arheoloogiliselt ei ole kaevatud ja uuritud ainult kristlikult maetud luid.

NB! Kuna istekohtade arv on piiratud, palume registreeruda SIIN.

Üritus koosneb kahest osast – ettekanded ja sümpoosion. Ettekannete eesmärk on tuua välja anno domini 2024 seisukoht, mis puudutab inimsäilmeid arheoloogiliste kaevamiste leiuainesena, nende hoiustamist, eksponeerimist, säilitamist, teadusuuringuid, eetilisi ja religiooniga seotud küsimusi. Peale lõunapausi alustame sümpoosioniga.

Sümpoosioni arutletu võetakse kokku ja publitseeritakse ajakirjas Tutulus.

PÄEVAKAVA

10.00–10.15    Mirey Rütman, Arheoloogiasügise korraldaja, Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogu hoidja: sissejuhatus „Üks käsi, üks sõrmus“

10.15–10.30    Arho Tuhkru, Tallinna Piiskopliku Toomkiriku õpetaja: „Siis viige ka minu luud siit enestega kaasa“ (2Ms 13:19)

10.30–10.45    Martin Malve, osteoarheoloog, Tartu Ülikool: „Osteoarheoloogi vaade matmispaikade kaevamisele ja uurimisele“

10.45–11.00    Tõnno Jonuks, arheoloog ja Eesti Kirjandusmuuseumi teadur (muinasusundid): „Inimluud ja muistsed ideoloogiad“

11.00–11.15    Lembi Lõugas, Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu juhataja ja vanemteadur: „Kuidas ja mis eesmärgil säilitada inimluid tulevasteks teaduslikeks uurimusteks Tallinna Ülikooli arheoloogiakogu näitel“

11.15–11.45    Kohvipaus lektooriumis

11.45–12.00    Mari Tõrv, Tartu Ülikooli analüütilise ja füüsikalise keemia teadur, arheoloogia kaasprofessor: „Inimsäilmed teadusliku uurimistöö allikana“

12.00–12.15    Maris Rosenthal, Tallinna Linnamuuseumi peavarahoidja: „Inimsäilmed Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogus“

12.15–12.30    Janika Turu, Muinsuskaitseameti muuseumide ja kunstipärandi osakonnajuhataja: „Hauarahu versus teadusväärtus konservaatori pilgu läbi“

12.30–12.45    Kadri Simm, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia kaasprofessor: „Arheoloogia ja eetika“

12.45–13.45    Lõunapaus

13.45–15.45    Arutelu ja diskussioon – moderaatorid Mirey Rütman ja Toomas Abiline

15.45–16.00    Kokkuvõte ja lõpetamine

Info: Mirey Rütman, Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogu hoidja ()

Arheoloogiasügise toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikooli Arheoloogia teaduskogu, Euroopa Komisjoni Horizoni teadus ja innovatsiooni programm (grant nr:101079396) ning Suurbritannia teadus- ja innovatsiooniprogramm (grant nr: 10063975) läbi projekti PaleoMIX: “Kultuuripärandi uurimise hüpe innovaatiliste bioarheoloogiliste meetodite rakendamise kaudu Baltikumis”