28. märtsil
EKSKURSIOON Kaulbarsi palees

Õiguskantsleri Kantselei, kunagine Kaulbarside linnapalee tutvustab 19. sajandi linnapaleed: ühes ruumis on välja pandud kirjanik Aino Kallasele kuulunud mööbel Tallinna Linnamuuseumi kogudest.

Nõndanimetatud küllusesarvedega sohva ja tugitoolid olid Eestis populaarsed juba 19. sajandi keskpaigas, ja nendesarnaseid valmistati 20. saj. ka kohapeal.

Aino Kallasele kuulunud mööbel Tallinna Linnamuuseumi kogudest Õiguskantsleri Kantseleis

Toompea nõlval kõrguva Kaulbarside linnapalee kavandas Läänemere piirkonna kuulsaim klassitsismiperioodi arhitekti Carl Ludwig Engel.

Õiguskantsleri kantselei ruumides aitab ajastu vaimu tabada kirjanik Aino Kallase kogutud mööbel, mis on jõudnud siia väljapanekule Tallinna Linnamuuseumi kogudest. Ajalootundlikule kirjanikule kuulunud mööbel ühes Tallinna mõjusama asukoha ja väljavaatega linnapalees aitab tutvustada Tallinna 19. sajandi aadlielamute keskkonda

Näituse idee sai alguse Õiguskantsleri Kantselei soovist tuvastada oma Kohtu tänava ruumide algset sisustust. Hoonel, mida on ajalooliselt nimetatud Kaulbarsi paleeks, on pikk ja põnev ajalugu: selle lasi ehitada Reinhold August von Kaulbars (1767–1846), Mõdriku ja Rägavere mõisnik, kelle isa Hermann von Kaulbars oli olnud Toompea lossi ehitusettevõtja. 1814. aastal valminud von Kaulbarside perekonna linnapalee kavandas tollane Tallinna linnaarhitekt, ajaloos eelkõige Helsingi linna arhitektina tuntud Carl Ludwig Engel.

Kuna näituse asukohaks on ametihoone, saab näitust külastada vaid eelregistreerimisega ekskursioonidega.

NB! Hoonesse sisenemiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument. Kogunemine Kohtu 8 hoone ees.

 

Ekskursioonid toimuvad:

28. märtsil kell 17.30. Osta pilet

19. septembril kell 17.30. 

13. detsembril kell 17.00. 

 

Loe lähemalt väljapanekust ka muuseumi ajaveebis

 

Näitust ettevalmistava uurimustöö koostasid kantselei üldosakonna juhataja Piret Arukaevu koos Tallinna Linnamuuseumi puidukonservaatori Heili Jürisoo-Lippiniga Baltisaksa kultuuripärandi mikrokraadi kursuse raames. Leiti von Kaulbarside perekonna ning nende maamõisate sisustuse fotosid, kuid linnapalee sisustuse kohta infot koguda ei õnnestunud. Uurimise käigus selgus, et Tallinna Linnamuuseumi valduses on kirjanik Aino Kallasele kuulunud mööblit, millest enamus on biidermeierstiilis. Nii otsustati varasematele mööbliajaloo uuringutele tuginedes panna välja ühe toa sisustus sel moel, nagu see 19. sajandi teises pooles olla võis. Just selle ajastu vaimus kujundatud esemed olid nii tänu Aino Kallase mööblihuvile kui ka temale pärandatud mööblile leidnud tee Aino ja Oskar Kallase koju.

Tuba kujundades tugineti baltisaksa mõisatest ja linnapaleedest säilinud fotodele ja Aino Kallase mälestustele, milles ta on kirjeldanud biidermeier- või ampiirstiilis mööbli otsinguid vanakraamiturgudelt Londonis. Seal viibis kirjanik aastatel 1922−1934 seoses oma abikaasa, Oskar Kallase tööga Eesti suursaadikuna.

Mööbliesemete hulgas on mitmeid huvitavaid eksponaate, näiteks mahagonist messingpanustega silindersekretär, mille restaureerisid 2006. aastal Kanuti meistrid. On ka klassitsistliku moega, intarsia ja pronkspanustega kaunistatud poleeritud pähklipuust vitriinkapp, mis toodetud hinnanguliselt 19.-20. saj vahetusel Inglismaal. Aino Kallase mälestustest võib lugeda, et ta ostis Londoni pankurile ja suurärimehele Charles Clarence Hatryle kuulunud kapi Londoni vanakraamiturult (Vargaturult) pärast seda, kui too oli 1929. aastal pettuses süüdistatuna 14 aastaks vangi mõistetud.

Vitriinis on veel Aino Kallasele kuulunud pärlmutrist intarsiaga puitlaegas, mis on tehtud ilmselt Hiinas 1900.−1920. aastail. Meissenis käsitsi maalitud portselanist prae- ja desserttaldrikud pärinevad 1850.−1900. aastatestVälja on pandud nn küllusesarvedega sohva ja tugitoolid, mis olid Eestis populaarsed juba 19. sajandi keskpaigas ja mida 20. sajandi alguses valmistati ka Eesti mööblitöökodades. Sellist komplekti võis tihti näha rikkamates linnakodudes ja näeb ka tänapäeval mitmes riigi esindushoones.
 

Näituse koostajad ja kujundajad:

Piret Arukaevu, Õiguskantsleri Kantselei üldosakonna juhataja, personalijuht

Heili Jürisoo-Lippin, Tallinna Linnamuuseumi konservaator

Nõustajad:

Kristiina Hiiesalu, Tallinna Linnamuuseumi vanemkoguhoidja

Risto Paju, Tallinna Linnamuuseumi maalikogu hoidja

Toomas Zupping, vana mööbli uurija