Kuraatorituurid näitusel
“IGAPÄEVASED KAASLASED.
Käekotid 1900–1950″

Kuraatorituurid näitusel “Igapäevased kaaslased. Käekotid 1900–1950”
Osalemine muuseumipiletiga. Kuna osalejate arv on piiratud, palume eelnevalt osta pilet Fientast.
Enne tuuri on muuseumis kohapeal võimalik osta pilet vaid vabade kohtade olemasolul.

31.01 kell 17.30 Tina Timonen, vene keeles. OSTAN

21.02 kell 17.30 Triinu Tuvi-Kusterle, eesti keeles. OSTAN

28.02 kell 17.30 Tina Timonen, vene keeles. OSTAN

 

Telli tuur: ; 5196 1041.

 

Näitus “Igapäevased kaaslased. Käekotid 1900–1950” räägib käekottide väljanägemise ja kasutusviiside kujunemisest Eestis 1900.–1950. aastatel. See on esimene näitus, mis toob vaatajateni Eesti 20. sajandi esimese poole kotidisaini. Fookuses on erinevad kotitüübid, mis peegeldavad naise rolli muutumist 20. sajandi algupoolel, tollase elu uusi vajadusi ning võimalusi.

Näitusel avaneva poolsajandi sisse jäävad aastad, mil kotitööstus arenes väga kiirelt. Leiutati uuenduslikke tehnilisi lahendusi, lisandus uusi kotitüüpe ja -stiile ning juurutati tänapäevani kasutusel olevaid disainiprintsiipe. Väljapanek keskendub Eestis kantud ja valmistatud käekottidele. Näha võib ajaloolisi haruldusi alates 19.-20. sajandi vahetusest, mil käekott kui igapäevane tarbeese ja selle kõikjal kaasas kandmine alles hakkas levima, kuni näidisteni II maailmasõja järgse seisaku aastatest. Selleks ajaks olid kotid küll muutunud hädavajalikuks tarbeesemeks, kuid nende kujundus toetus eelmiste kümnendite saavutustele. Oma pitseri vajutas kotidisainile materjalide nappus ja kehv kvaliteet, mida üritati varjata rohkete mustrite ja robustsuseni lihtsustatud lahendustega.

Näitusel on välja pandud 100 käekotti, millest neli on valminud Eduard Taska töökojas. Samuti on võimalik tutvuda esemetega, mida kottides kaasas kanti. Nii saab ühe koti sisu näitel ettekujutuse iga kümnendi käekottide kasutusviisidest: mida sisaldas endas daami pärastlõunakott, mida õhtukleidi juurde kantav ridikül või hoopis rannakott.

Näitusel eksponeeritavad kotid pärinevad Tallinna Linnamuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Pärnu Muuseumi, Narva Muuseumi ja Virumaa Muuseumide, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi ja Rannarahva Muuseumi kogudest ning Jaana Päeva erakogust.