Kogud

Kogusid ja nende kasutamist puudutav üldinfo: tel 6155194  ja lea.sillart@linnamuuseum.ee (peavarahoidja Lea Sillart)

1937.a. asutatud Tallinna Linna Ajaloolise Muuseumi esimene põhimäärus ütleb: Tallinna Linna Ajaloolise Muuseumi ülesandeks on omandada, koondada ja alal hoida kõiki ajaloolise, kunsti- ja kultuurajaloolise väärtusega esemeid, mis otseselt või kaudselt on seoses Tallinnaga, ning nende läbitöötamine ja tutvustamine laiemaile ringkondadele.
Samade põhimõtete järgi on muuseumi kogusid täiendatud läbi aastakümnete tänapäevani.

2005. a. lõpu seisuga oli Tallinna Linnamuuseumi kogudes ca 154 000 museaali, mille eest kannavad hoolt 11 koguhoidjat, 2 konservaatorit ja peavarahoidja.

Kogud kasvavad eelkõige annetuste ja muuseumi teadurite poolt tehtava kogumistöö kaudu, ajalooliselt väärtuslikumaid esemeid omandab muuseum ka ostu teel.

Kogudest lähemalt

Arheoloogia kogu

Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogusse kuulub 2005. aasta seisuga 24 988 museaali. Kogu koosneb mõtteliselt kahest osast: vanem arheoloogia ja keskaegne linnaarheoloogia.

Vanema arheoloogia kogu suurima kollektsiooni moodustavad Proosa kalmete ja asulakoha leiud. 4. – 13. sajandist pärinev leiumaterjal annab ülevaate kohalike elanike materiaalsest kultuurist ja sidemetest naabermaadega. Kogusse kuuluvad veel Lehmja asula leiud ning arvukalt juhuleide Tallinnast ja selle ümbrusest, näiteks Šnelli tiigi äärest leitud kivikirves (13.saj e.Kr) ja Ülemiste järve äärest leitud pronksist putkkirves (10 – 11. saj e.Kr).

Keskaegse arheoloogia kogusse kuuluvad museaalid on saadud mitmetelt kaevetöödelt Tallinnas. Kogu annab hea ülevaate Tallinna territooriumil kasutatud esemetest 11. – 18. sajandini. Siia kuuluvad muinasaegsed viskeodad ja nooleotsad, sõled ja vadjalaste ehted, Harju tänavalt leitud 14. sajandist pärinevad tekstiilikatkendid. Kogus leidub nii kohalikku kui importkeraamikat, Madalmaade fajansi katkeid ja Hiina portselani, nahkesemete katkeid ja metallist tööriistu ning ehteid. Omaette kollektsiooni moodustab Pirita kloostri arheoloogiline materjal.

Arhiivkogu

Dokumendikogusse kuuluvad käsikirjad, raamatud, dokumendid, maa-kaardid ja plaanid, kalendrid, plakatid ning ajalehed-ajakirjad 18.sajandist (üksikud ka 16. ja 17.sajandist) tänapäevani. Kogu 10 000 museaali hulgas on vanu kaunilt kujundatud dokumente kirjalakk-pitseritega, selli- ja meistritunnistusi, maakaarte, Tallinna linnaplaane eri aegadest, mitmete Tallinna käsitöömeistrite elu ja tööga seotud dokumendikogumeid, kalendreid ja piibliraamatuid, nõukogude perioodi kultuuri- ning poliitikategelaste materjale, ajastuhõngulisi poliitilis-propagandistlikke plaka-teid ja müürilehti, teatrikuulutusi, näituste plakateid ning palju muudki huvitavat.

Kultuurilooline kogu

2005.a lõpu seisuga on kogus üle 8000 põhiliselt linnakodanike olmega seotud museaali. Kogu vanema osa moodustavad Tallinna Mustpeade vennaskonna , Tallinna Rootsi Mihkli kiriku kollektsioonid. Arvukalt leidub kogus hoonetelt pärinevaid (16-20.saj algus) sepiseid (ukse- ja aknahinged, koputiplaadid tuulelipud, lukud jne). 19.sajandi ja 20. saj. alguse esemeist on suuremad kellade, valgustite, kaalude-mõõtude, vasknõude kogud. Üsna hästi on esindatud 1920. ja 1930. aastad.(lauanõud, pakendid, tööriistad jne). Ettevõtete toodangust on näiteid 1920.ja 1930. aastatel tegutsenud tööstustest (Shokolaadi ja kompvekivabrik “Kawe, Eesti Kunstsarve Tehas O. Kerson & Ko, O. Seene Pagaritöökoda jne.) kuni tänapäeva tehasteni välja (“Salvo” ,”Polümeer” ,”Kalev” ,”Leek”).

Keraamika kogu

2005.a. kuulub ca 2600 museaali. Väärtuslikuma osa moodustab 37 esemest koosnev Tallinna fajansi kollektsioon, valmistatud Carl Christian Ficki manufaktuuris ajavahemikul 1772-1782 . Vanimad eksponaadid kuuluvad antiikaja keraamika hulka – kannuke II sajandist e.m.a. ja kaks õlilampi I saj. II poolest. 16.-17. saj apteeginõud (albarelli),kaunistati polükroomse glasuuripealse dekooriga. Kogus leidub 18. saj Delfti vaase ja seinataldrikuid, dekooriks chinoiserie` või hollandipärane sinine glasuurialune maaling. Portselani esindavad saksa (Meisseni ja Berliini Manufaktuuri,Villeroy Bochi tehaste),vene (Gardneri , Kornilovi manufaktuuri, Kuznetsovi tehaste) tooted. 1930. aastatest on enim esindatud N. Langebrauni portselanivabrik ja AS “Savi.” “ARSI” keraamikute töid on ajavahemikust 1960-1995 ja Tallinna Keraamikatehase toodangut aastatest.1970.-1980.


Aroomivaas 1772 .1782 C.Ch. Ficki manufaktuur

Kahlite kogu

Kahlite kollektsioonis on enam kui 2000 museaali. Kahlid on saadud 1950.aastate II poolel Eesti Kunstimuuseumilt, ostetud kollektsionääridelt (Narva linn ja Samma mõis),leitud restaureerimistööde käigus Tallinna hoonetest ning arheoloogilistelt kaevamistelt. Kogus leidub üksikuid renessansskaunistusega kahleid ja kahlifragmente 16.sajandist.17. sajandit reljeefkahlitest on enim carolus- ning nelgikimbuga tapeetkahleid. Rikkalikult on esindatud 18. sajandil barokk- ja rokokoostiilis sinivalge koobaltmaalinguga kaunistatud kahlid. 20. sajandi algusest leidub näiteid Tallinnas tegutsenud Schultzi tehase toodangust.

Telliste kogu

Kollektsioonis on 77 tellist ja katusekivi. Vanimad on leitud Tallinna hoonetest restaureerimis- ja ümberehitustööde käigus. 1960.aastail koguti Tallinna Ehitusmaterjalide Tehase “Männiku” ja Tallinna Ehituskeraamika Tehase tooteid.

Pitsatite kogu

Kogusse kuulub ligi 350 pitsatit ning pitserit. Vanima osa moodustavad Tallinna käsitööametite pitsatid ning pitserid. 20. saj algusest on pärit üksikute linnade, kohtute, ühingute, linnaametite, vallavalitsuste pitsatid. Üksikud monogramm-initsiaalpitsatid kuuluvad põhiliselt 19. sajandisse ja 20. saj. algusesesse.

Ehisnaha kogu

Kogus on hoiul 550 museaali. Neist vanimad on majast Lai tn. 5 leitud nahktapeetide katked 17. saj. 18. sajandit esindavad üksikud Tallinna tsunftidele kuulunud esemed.19. sajandi lõppu kuuluvad albumid, kaantel segatehnikas kaunistused.
Eesti nahkehistöödest on esindatud Ed. Taska nahaõppetöökoda, Karl Haupti ja Oskar Tamjärve nahatööde ateljeed. Olulise osa kogust moodustavad “ARS”-i nahakunstnike tööd ajavahemikus 1960-1990. Esindatud on ka Nahkgalanteriikombinaadi “Linda” ja Rahvakunstimeistrite Koondise “Uku” kunstnike tööd.

Fotoajalooline kogu

Fotomuuseumis asub Tallinna Linnamuuseumi suurim museaalide kogu. See on fotokogu, mis sisaldab 63000 fotot ja negatiivi. Asjatundjad loevad TLM fotokogu üheks paremaks Tallinna vaadete arhiiviks Eestis. Kogus säilitatakse pilte Tallinnast alates 1870.aastatest kuni linna tänase päeva vaadeteni välja. Lisaks kaunile ja efektsele vanalinnale on jäädvustatud ka äärelinnade puitasumid. Fotokogu aareteks on kindlasti autorikollektsioonid Eesti kuulsate fotograafide J. ja P. Parikase, N. Nyländeri, Joh. Mülberi ja C. Sarapi töödega. Fotomuuseumi iga-aastased populaarsed püsinäitused on koostatud ainult oma kogu varade põhjal.

Fotograafia ajaloo tundmaõppimisel on suureks abiks väljapanek vanast fototehnikast. Fotomuuseumi kogus säilitatakse 864 ajaloolist kaamerat ja fototarvikut, nende hulgas on ka kuulus Eestis leiutatud pisikaamera “Minox”.
Fotoajaloo mõistmisel on abiks vanad ja uued fotoõpikud ning – kataloogid. Fotomuuseumi dokumentaalkogu sisaldab 1961 huvitavat trükist ja käsikirja.
Õnnitluspostkaartide kollektsioon (1374 museaali) võimaldab jälgida postkaardi arengut lühiteatest kauni piltpostkaardini.

Klaasikogu

Klaasikogu moodustavad ca 2000 museaali. Vanim eksponaat, rohelisest klaasist pudelike, valmistati 17. saj. Hüti klaasikojas. 18. – 19. saj. esineb vene, saksa, inglise prantsuse ja itaalia klaasi. Põhimuseaalideks on Tallinnas (Joh. Lorupi klaasivabrikus, tehases “Tarbeklaas”, kristallilihvimise töökodades “Aare”, “IPPE”, “Helk” ja “Briljant”) valmistatud esemed. Kogus säilitatakse ka prof. Maks Roosma meisterlike graveeringutega töid (“Adagio”, “Kalevi kotkalend”, “Kalevipoja võitlus sortsidega” jt.) ning M. Roosma õpilaste kunstilise klaasi kollektsiooni aastatest 1960- 1970.

Kunstikogu

Tallinna Linnamuuseumi kunstikogu ei ole suur ja sellesse on koondatud Tallinna kujutavad või Tallinnaga seotud kunstitööd. Kogu väärtuslikuma osa moodustavad 19. sajandist pärinevad litograafiatehnikas Tallinna vaadete kollektsioon mitmelt meistrilt, tuntumad on Th. Gehlhaar, Ed. Hostein ja L. Petersen. Vanimateks sedalaadi töödeks on gravüürid A. Oleariuse reisikirjast 17.sajandist. 20. sajandi linnavaateid esindavad N. Kulli arvukad õlimaalid. Omapärane on Tallinna Mustpeade Vennaskonnale kuulunud Euroopa riikide valitsejate paraadportreede kogu, mis ei sisalda küll haruldasi portreid, kuid on Eesti suuremaid ajalooliste portreede kogusid. Kunstikogusse kuuluv skulptuuride kollektsioon ei ole arvukas, kuid selle vanema ja väärtuslikuma osa moodustavad raekoja pinkide puuskulptuurid 15. sajandist.

Lorenz Heinrich Petersen (1805 -1895)
Raekoda ja suur turg Tallinnas ca 1860

Mänguasjade kogu

Lastemuuseumi mänguasjade kogus on arvel lelusid nii poistele kui tüdrukutele, kokku ligi 1700 museaali. Vanim eksponaat on väike nahkpall 15. sajandist. Vanim nukk on moenukk 18. saj. I poolest originaalses rokokoo kostüümis. Muuseumi kollektsioonis on esindatud väärtuslikud ja kaunid biskviitportselanist nukud kuulsatelt Saksa ja Prantsuse firmadelt 19. saj. II poolest ja 20. saj alguskümnetest. Omaette grupi moodustavad 1930. aastatel Tallinnas valmistatud suured papjeemaÅ?eest nukud.Ei puudu ka tselluloidnukud sõjaeelsest ja -järgsest perioodist, suveniirnukud, Barbied, pabernukud ja arvukad pärast sõda Saksamaal ja NSV Liidus valmistatud nukud, nukumööbel, nukuvankrid, nõud ja riided. Leidub ka pea sajandivanuseid karusid jt. mänguloomi, autosid, tramme, busse, ronge ja isegi suur sõjalaev 1910. aastast. On tore kollektsioon laua- ja ajaviitemänge, pappteater 19. saj. II poolest jne. Kogu täieneb pidevalt, peamiselt tänu annetustele.

Märkide ja medalite kogu

Märkide ja medalite kogus on 3166 museaali 2005.aasta lõpu seisuga. Kogusse kuulub põhiliselt Eestis valmistatud või Eestis aset leidnud sündmusi kajastavad mägid ja medalid, kuid on ka Venemaal ja vähesel määral mujal valmistatud märke ning medaleid. Eestis valmistatud museaalidest on huvitavaim Eesti I laulupeo märk 1869.aastast, samuti põllumajandusseltside medalid, Eest Vabariigi aegsed autasud nagu Vabadusrist, Valgetähe orden jne. Täiuslik kollektsioon on Nõukogude perioodi Tallinna suveniirmärke, mis valmistati tuntud kunstnike kavandite alusel ARS´s, 1980.aasta olümpiamärke jne. Venemaa märkidest on huvitavamad tsaari-Venemaa autasud nagu Anna orden, Vladimiri orden, Georgi orden jne., samuti Peeter I aegseid medaleid Tallinna, Tartu, Narva jne vallutuste puhul. Nõukogude ajast on väärtuslikumad mitmed ordenid ja medalid nagu Lenini orden, Tööpunalipu orden jne.

Mööblikogu

Tallinna Linnamuuseumi mööblikogusse kuulub kokku 470 museaali ning see sisaldab laia valiku erinevat tüüpi ning erinvate ajastute mööblit – laekaid, kirste ja reisikohvreid, lamamis ning istemööblit, puhveteid ja kappe, ka peegleid ja kappkelli. Kogu väärtuslikumaks osaks võib pidada Tallinna käsitööametite laekaid 17. -19. sajandist ning puidust ja rauast varakirste, millistest vanimad pärinevad 15. sajandist. Esiletõstmist väärib 14. saj. raehärrade pink Tallinna Raekojas, Mustpeade vennaskonnale kuulunud toolid 18.- 19. sajandist, Peeter I majas eksponeeritud barokk mööbel. Hilisemast perioodist on arvukamalt esindatud A/S Lutheri vabriku toodang ning leidub ka ükiskesemeid ja garnituure 20. saj. erinevatest kümnenditest.

Kirst 15. saj.

Numismaatikakogu

Muuseumi numismaatikakogu sisaldab mitmesuguseid rahamärke, hõlmates nii metallmünte kui paberrahasid. Peaaegu viiendiku kogust moodustavad Tallinna Jaani seegi endisest korjanduskarbist leitud mündid. Vanim münt kogus on Rooma keisri Constantinuse vaskmünt IV sajandi esimesest poolest. Suhteliselt hästi on esindatud Vene keisririigi mündid XVIII ja XIX sajandist, samuti Rootsi kuningriigi vaskrahad XVII sajandist ning Nõukogude Liidu rahad. Kogu täiendavad erinevate Euroopa, Aasia ja Ameerika riikide mündid ja paberrahad XIX ja XX sajandist. Vähesel määral leidub ka Tallinna ja teiste keskaegsete Liivimaa linnade metallraha. Omamoodi märkimisväärsed on hiiglaslike nominaalidega paberrahad inflatsiooniaegselt Saksamaalt, aastast 1923.

Raamatukogu

Muuseumi teadurite käsutuses on üle 6000 trükisega käsiraamatukogu, mis sisaldab humanitaarvaldkonna teatmeteoseid, sõnaraamatuid, museoloogiaalast kirjandust, kuid eelkõige uurimusi Tallinna ja teiste linnade ajaloost, nii Eesti kui Lääne-Euroopa ajaloo alaseid trükiseid ja kultuuriloolisi raamatuid. Kirjandus on põhiliselt eesti-, saksa-, inglis- ja venekeelne. Raamatukogu väärtuslikumaks osaks on 19.sajandil ja 20.sajandi I poolel ilmunud dokumentide kogumikud, nii dr F.G.v Bunge väljaanded ( näiteks “Liv-, Est- und Curländisches Urkundebuch”) kui ka Tallinna Linnaarhiivi trükised. Vanimateks raamatuteks on 1783. aastal ilmunud P. F. Körberi “Patriotische Gedanken und Vorschlage, über die Cultur der Naturgeschichte in Ehstland, in Beziehung auf die Technologie”, C. Martini “Nachricht aus Russland” aastast 1731, “Adressbuch der Revalischen Statthalterschaft” aastast 1787 ja “Revalscher Kalender auf das Jahr 1812″.
Raamatukogus on ajakirjade “Pilt ja Sõna”, “Keel ja Kirjandus”, “Looming” (alates aastatest 1941, 1945), “Kultuur ja Elu”ning “Nõukogude Naine” aastakäike. Püsivamalt on ajalehtedest tellitud kultuurilehte “Sirp” (“Sirp ja Vasar”, “Kultuurileht”).

Raidkivikogu

Raidkivikunstil on Tallinnas pikk traditsioon, mis sai alguse XIII sajandil ning kestis kuni kohaliku loodusliku kivi taandumiseni arhitektuurist XVIII sajandil. Tallinna Linnamuuseumi raidkivikogu sisaldab erinevate perioodide raidkivinäidistena Tallinna ehitistes säilinud raidkonstruktsioonide osi – aknasambaid koos kapiteelide ja baasidega, siseportaalide silluseid, kamina piidakive, aknaraamifragmente, samuti raidkivitahvleid vappide ja peremärkidega, etikukive, päikesekelli ning hauakive. Esindatud on renessansiperioodi silmapaistvaima meistri, Arent Passeri tööd, huvitavamate museaalidena võiks mainida veel 1944. a. 9. märtsi pommitamisel hävinud Tallinna Vaekoja tondosid ning 1561. aastal Tallinna lähistel langenud Mustpeade vennaskonna liikmete mälestuskivi.

Relvakogu

Muuseumi relvakogu baasiks on kolonel Georg Leetsi relvakollektsioon, loodud enne Teist maailmasõda. Samuti on koguga liidetud Tallinna Mustpeade Vennaskonnale kuulunud relvad. Märkimisväärsel hulgal on relvakogus XIX sajandi ning XX sajandi esimese poole relvi. Vanim eksponaat on XIV sajandi mõõk, üksikuid relvanäiteid on XVI ja XVII sajandist. Tulirelvadest – püssid, püstolid ja revolvrid on esindatud nii jahi-, spordi- kui ka sõjaväerelvad. Raskematest tulirelvadest on kogus XVIII – XIX sajandi suurtükke ning mõned XX sajandi kuulipildujad. Külmrelvadest domineerivad erinevad mõõgad ja täägid. Kogusse on jõudnud ka Kaug-Ida ning Aafrika päritolu eksootilisi külmrelvi. Lisaks relvadele hoitakse kogus kaitsevarustust – rõngassärgid, raudrüüd, kilbid ja gaasimaskid.

Tekstiilikogu

Tekstiilikogus on arvel ca 3370 museaali. Haruldased on 1547. a. Madalmaades Enghieni linnas kootud seitse raevaipa – kaks seinakatet kuningas Saalomoni lugudega ja viis pingikatet taimornamendiga. 16. sajandi keskelt pärineb Brüsselis valmistatud Oleviste kiriku antependium, mille arvatavasti kirikule kinkis raehärra Lutke van Oyten. Kogusse kuulub kostüümi – ja aluspesukollektsioon alates 19. saj. lõpust. Käsitööesemetest vanimaiks peetakse 17. saj. keskel tikitud Mustpeade Vennaskonna lippu ja 18. saj. trummikatteid. Tähelepanu väärivad ka 20.saj. algul Louise Rebenitzi käsitöökoolis valmistatud esemed. Tekstiilikogusse anti üle 1950. aastal Tallinna tuletõrjelippude kollektsioon.

Tinakogu

Muuseumi tinakogu sisaldab mitmeotstarbelisi tinaesemeid, millest suurima grupi moodustavad tinast lauanõud. Tallinna rae taldrikud, liuad ja peekrid XVIII sajandist ning Tallinna Mustpeade lauanõud moodustavad peaaegu poole tinakogust. Vanimad esemed, paar üksikut tinakannu võivad kuuluda XV sajandi lõppu – XVI sajandi algusesse. Erinevate mõõtmete ja kujundusega joogikanne on XVII sajandist XIX sajandi alguseni, neile lisanduvad õllenõud, tirinad, kausid ja pokaalid. Mitmed kannud ja kõrged pokaalid kuulusid Tallinna käsitööliste tsunftidele. XIX sajandi tinaesemeid esindavad küünlajalad, tindipotid ning suveniirpeekrid. Omaette grupis on XX sajandi alguse maiustuste- peamiselt Å?okolaadivormid ja XX sajandi teise poole auhinnataldrikud.

Väärismetalli kogu

Tallinna Linnamuuseumi valdavalt hõbeesemetest koosnev väärismetalli kogu annab hea ülevaate Tallinna kullassepatööst alates 16.saj. algusest tänapäevani. Museaalide koguarv seisuga 31.12.2005 on 1206 eset.
Kogu ehteks on Tallinna raehõbeda hulka kuulunud maksukannud ja käsitööametite ning gildide tseremoniaalsed hõbenõud, pokaalid, karikad ja peekrid – kõik kohalike meistrite tööd.
18.saj. lõpus-19.saj.alguses hakkavad jõukamad linlased ostma hõbenõusid Peterburi meistritelt, mõned sellised esemed on ka muuseumi kogus.
20.saj. alguses rajasid Tallinna oma töökojad mitu kõrgelt hinnatud meistrit nagu Joseph Kopf, Richard Lange ja Roman Tavast. Tavasti töökojast välja kasvanud vääristmetallasjade ja märkide tehas natsionaliseeriti ja nimetati 1950.a. Tallinna Juveelivabrikuks. Eelnimetatud meistrite töödest on TLM kogus esinduslik valik.

Tallinna rätsepate ameti karikas 1691

Vilde muuseumi kogud

Suurima kogu moodustab arhiivkogu (1785 museaali), mis sisaldab nii Vilde teoste esiktrükke, temale kuulunud raamatuid,ajakirju kui ka isiklikke kaarte, kirju ja dokumente.

Fotokogu koosneb ligi 740-st fotost. Rohkelt on Eduard Vilde portreepilte,samuti jäädvustusi kirjanikuga seotud paikadest(Muuga mõis,Mahtra,Karjaküla,Kadriorg) ja inimestest( Linda Vilde,Niina Usmarova,Johannes Vares-Barbarus jt.)

Kunstikogu sisaldab kirjaniku portreemaale ,samuti Vilde teoseid kujutavaid maale.

Ajalooliste esemete kogus on rikkalikult Vildele kuulunud isiklikke esemeid. Peaaegu täielikult on säilinud kirjaniku korteri omaaegne sisustus

A. H. Tammsaare muuseumi kogud

Arhiivikogu (üle 5500 ühiku) – koosneb peamiselt raamatutest, käsikirjadest, perioodikaväljaannetest ning tõlkekäsikirjadest, siia alla kuulub ka Tammsaare isiklik raamatukogu. Arhiivikogu materjal hõlmab otseselt Tammsaaret puudutavat materjali, olgu selleks siis tema isiklikud taskumärkmikud, tema teoste esmatrükid kui ka materjali, mis on kirjaniku kohta kirjutatud ning avaldatud. Arhiivi kuuluvad ka teatrietenduste jm kohta käiv materjal

Ajalooliste esemete kogu (u 165 ühikut) – ajalooliste esemete kogu koosneb kirjanikule või tema pereliikmetele kuulunud esemetest, riietest jne. Muuseumis on peaaegu kõik esemed Tammsaarele kuulunud ja elu ajal tema käsutuses olnud, seega on ajalooliste esemete kogu, mida korteris vaadata on võimalik, hindamatu väärtusega.

Fotokogu (u 464 ühikut) – fotokogusse kuulub fotomaterjal kirjanikust, tema perekonnast, sõpradest-tuttavatest, samuti jäädvustused nt Tammsaare monumendi avamisest Tammsaare pargis jm Tammsaarega seotud suursündmuste kohta.

Kunstikogu ( u 199 ühikut) – kunstikogu koosneb aegade jooksul Tammsaaret, tema kodukohta või loomingut kujutavatest taiestest (sh skulptuur) ning ka Tammsaarele tema elu ajal kingitud kunstiteostest.

Koguhoidjate andmed

Peavarahoidja
Lea Sillart tel. 6155194, lea-sillart@linnamuuseum.ee

Arheoloogiakogu
Kadri Nigulas tel 6155194, kadri.nigulas@linnamuuseum.ee

Kultuurilooline kogu
Keraamikakogu
Ehisnahk

Ene Heimvell tel. 6155191, ene.heimvell@linnamuuseum.ee

Klaasikogu
Tekstiilikogu
Urve Mankin tel. 6155190, urve.mankin@linnamuuseum.ee

Kunstikogu
Risto Paju tel. 6155186, risto.paju@linnamuuseum.ee

Arhiivkogu
Raamatukogu
Reet Priilaht tel. 6155182, reet.priilaht@linnamuuseum.ee

Raidkivide kogu
Toomas Abiline tel. 6459626

Mööblikogu
Kahlite kogu
Telliste kogu

Kristiina Hiiesalu tel.6442332

Numismaatikakogu
Relvakogu
Tinakogu
Pitsatite kogu
Märkide ja medalite kogu

Ando Pajus tel. 6155185, ando-pajus@linnamuuseum.ee

Foto- ja negatiivide kogu
Mall Parmas tel. 6448767, mall.parmas@linnamuuseum.ee

Mänguasjade kogu
Maris Rosenthal tel. 6413491, maris.rosenthal@linnamuuseum.ee