Hoonest

Läbi sajandite on Vene 17 hoones tegutsenud linna kõige nimekamad kodanikud – raehärrad, raesekretärid ja kaupmehed. Keskajal asus praeguse muuseumihoone kohal mitu maja: laokorrustega elamu ja aidad, mis alles 18. sajandil ühe katuse alla koondati. 14. sajandisse ulatuva ajalooga hoonet on mitmeid kordi ümber ehitatud.

AJATELG
14.–15. sajandi ehitustraditsioone järgivad keldrid on säilinud suuresti esialgsel kujul ja siit leiab keskaegsele Tallinnale tüüpilisi ehituskonstruktsioone: paekiviga kaetud talalaed, kalorifeer-kütteseadme säilmed, keldrikaevu, väikse kamina.
15.–16. sajandi ümberehituste dateeringuid võib leida mitmelt ehituskonstruktsioonilt:
1503 – mantelkorstna nurgapiilarilt,
1513 – keldrisse viivalt hilisgooti portaalilt. Samast ajast pärinevad ka diele seinatahveldis, peaportaal ja fassaadi kaksikaken.
17. sajandil muudeti õuepoolsete akende kuju.
18. sajandil ühendati osa endistest aidaruumidest elamuga ja kogu kompleks kaeti ühise barokse kelpkatusega. Sellest ajast on pärit ka barokk- ja rokokoostiilis maalingutega puitlaed ja uksed, teise korruse saali rokokoodekooriga stukklagi ja diele barokne puittrepp.

 

RUUMIJAOTUS
Muuseumihoone on tänini tüüpiline keskaegne elamu, mille tähtsaimaks ruumiks oli tänavapoolses osas paiknev eeskoda (diele).
Eeskoda oli keskaegse elamu olulisim ruum. Seda kasutati nii töö- kui laoruumina, seal sõlmiti sageli kaubatehinguid ja hoiti kaupu. Eeskoja raidraamistuses aknad olid trellitatud ja koosnesid väikestest tinaraamides klaasruutudest või -rombidest. Eeskoja taganurgas paiknes mantelkorsten – köök.
Hoone oli pea terve 16. sajandi Viantite perekonna käes. Hans Vianti nimi on jäädvustatud ka keldrisse viival siseportaalil.
Eeskojast viis uks elutuppa (dörnse).
Elutuba e dörnse oli enamasti ainus köetav ruum. Köeti keldrist, kalorifeerkütteseadmest. Tellistest võlvitud ahjukolde peal asetsesid kerisekivid. Neid kattis elutoa põrandas paiknev ümmarguste avadega paeplaat. Kütmise ajal olid avad suletud ja suitsugaasid juhiti korstnasse. Kütmise lõppedes see ühendus aga suleti ja soe õhk pääses plaadis olevate avade kaudu elutuppa.

VARAKAMBRID
Elutoast läks trepp keldrisse, mille suue oli piiratud raidkividest siseportaaliga. Eluruumide peal asetsesid lao- ja aidaruumid. Aknad laokorrusel puudusid. Kauba tõstmiseks kasutati pööningul olevat vintsi. Igal laokorrusel oli kaubaluuk.

 

< tagasi