Muuseumist
Kalamaja kogukonnamuuseum on esimesest hetkest alates loodud ühes siinse piirkonna inimestega. Septembris 2021 avatud muuseum on hubane koht nii kohalikele kui külalistele, kus näitused ja publikuprogrammid aitavad tutvuda kohaliku ajaloo, tänapäeva ja tulevikuga. Kalamaja muuseum võtab kokku killukese piirkonna värvikast olemusest.
Kalamaja kogukonnamuuseum on loodud üheskoos Kalamaja kandi inimestega. Selline muuseumi loomise meetod on ainulaadne kogu Eestis. Muuseum sai stardi 2018. aasta kevadel kohalike hulgas korraldatud küsitlusega, millele järgnesid mõttetalgud ja kohtumisõhtud. Kümned endised ja praegused kalamajakad on osalenud püsinäituse valmimisel, annetades esemeid ning jagades oma mälestusi eluolust Kalamaja asumis.
Kalamaja muuseum võitis 2024. aastal Euroopa muuseumide aastaauhinna Silletto, mida antakse välja kogukonna osaluse ja kaasamise eest.
KALAMAJA MUUSEUMI AED
Muuseumis on avatud ka tore aed, kus näeb näitusi ja saab tutvuda õppeaia taimede ja toreda kasvuhoonega, kust leiab ka tegevusi ja vaatamist. Aia uudistamine on kõigile prii ja aed on avatud muuseumi lahtioleku aegadel. Muuseumi aias on ka mõned taimekastid üle, kui soovid endale taimekasti muuseumi aias siis kirjuta .
PÜSINÄITUS
“Küla keset linna. Lugusid Kalamajast”
Näitus kõneleb piirkonna elust kuue Kalamajale iseloomuliku koondkuju kaudu: need on Kalamaja mees, Kalamaja naine, Kalamaja laps, Kalamaja esivanem, Kalamaja elukunstnik ja Kalamaja loom. Need koondkujud eri aegadest ja ajastutest jutustavad lugusid keskajast tänapäevani. Muuseumis kulgedes avanevad kohalike inimeste kaudu ka siinsete majade lood: külastajat ootavad kelder, trepikoda, garaaž, elutuba… aga näitust leiab ka tualetis. Noored külastajad saavad muuseumi perealal mängida Tallinna maja tüüpi nukuelamus.
Muuseumist leiab ka galerii, kus kohalikel ja ka muudel soovijatel on võimalik oma ideid näituseks vormida või põnevaid kollektsioone huvilistele tutvustada.
Muuseum on küll sisult suur, ent ruumalalt pisike. Seetõttu näeb meie näitusi sageli ka siinsetel tänavatel.
Täname kõiki Kalamaja inimesi, kes aitasid kaasa muuseumi loomisele!
Näituse kuraatorid: Kristi Paatsi, Tuuli Silber, Laura Jamsja.
Ruumiline kujundus: Ruumilabor OÜ.
Näituse graafiline disain: Refleks OÜ.
Ekspositsiooni lahendused: HN Steel, Argo Männik, Krista Norden.
AJUTISED NÄITUSED
“Kopli maagiline realism”
Näitus avab ühe Tallinna allasumi omapärasusi ja erilisi tähelepanekuid nii tänasest kui ka möödunud päevist. Märksõnad on piirid, varielu, transformatsioon ning maagiline realism. Näitus vaatab reaalsust läbi inimeste elukogemuse ja -tunnetuse, ning küsib, milline on unistatud ja unustatud Kopli, püüdes tabada igapäevaelu maagiat.
Näituse kuraator on kohalik Kopli naine Hannele Känd ja kujundaja samuti koplikas Linda Zupping.
Näitus kuulub Kalamaja muuseumi näituste sarja, kus näitusi kureerivad kohalikud kogukonna liikmed ise.
Avatud 26. aprill 2024 kuni 30. aprill 2026.
“Sogases vees II”
“Sogases vees II” on –> Noolegrupi interaktiivne installatsiooninäitus, mis kunstiliste mõtiskluste tasandilt maandub otse kohalikku taustsüsteemi. See on pidulik ristkorrutis muinasjutust, keelemängust ja kibedavõitu kujundlikkusest, mis viitab tõsistele küsimustele humoorika võrdluse ja kihilisusega. Korraga on kohal eilne, tänane ja homne, tardunud ja kiirendatud ajahetk.
Kollaaži, installatsiooni ja animatsiooni ühendav väljapanek seob mänguliselt kokku viited Kalamaja tööstuslikule minevikule ja võimalikele tulevikuvisioonidele ning kutsub vaatajad kohapeal selles aktiivselt kaasa lööma.
Avatud 28.09.2024 kuni 01.09.2025.
MAJA AJALUGU
Kalamaja muuseum asub Tallinna vanimas eeslinnas Kalamajas, arhitekt H. Johansoni projekteeritud funktsionalistlikus eramus (valmis 1934).
LOE LÄHEMALT
MISSIOON
Kalamaja muuseum on kogukonnamuuseum, mis on loodud koos kogukonnaga ja suunatud kogukonnale. Kalamaja muuseum on kokkusaamispaik, mis kutsub kõiki kaasa mõtlema ja panustama, innustades Kalamaja elanikke ja külalisi avastama piirkonna kirevat minevikku, vahvat olevikku ja põnevat tulevikku.
VISIOON
Kalamaja muuseum on elav muuseum, mis kõneleb ja kõnetab.
See on toetav koht kogukonna aktiivsetele liikmetele oma vahvate ideede teostamisel.
VÄÄRTUSED
Ühisloome
Muuseum töötab eelkõige kogukonnale ja ühes kogukonnaga. Lähtekohad näitustele, töötubadele, üritustele saadakse valdavalt sisendina piirkonnaga seotud inimestelt endilt. Niisamuti saavad ka kogukonna liikmed ise oma teadmisi, kogemusi, tegevusi ja kollektsioone läbi muuseumi ekskursioonide, näituste, töötubade esitleda.
Kõik on oodatud
Kalamaja muuseum on elav muuseum, mille suurimaks väärtuseks on kogukonna liikmed. Kes kogukonna moodustavad? Ole noor või vana, endine või praegune kalamajakas või lihtsalt sellest särtsakast piirkonnast lummatud külaline, oled alati oodatud meie tegevustega kaasa lööma.
Uuenduslikkus ja kiire reageerimine
Maailm muutub kiirelt ja meie koos sellega. Katsetame oma töös erinevaid uuenduslikke ja ootamatuid meetodeid ning reageerime operatiivselt kogukonnas või ühiskonnas toimuvatele protsessidele näituste ja üritustega.
Muuseum linnaruumis
Meie üheks oluliseks lähtekohaks on muuseumi näituste, tegevuste ja ettevõtmiste kohalolek Kalamaja linnaruumis, et olla kogukonnale alati lähemal ja olemas muuseumimaja külastamata. Muuseum on loomulik osa Kalamajast, seda kogu aeg.
KOGUKONNAMUUSEUMI LOOMISE LUGU
Kalamaja muuseum avati 24. septembril 2021.
Autorid: Kalamaja muuseumi naiskond: Laura Jamsja, Kristi Paatsi, Tuuli Silber
2020. aasta jaanuar.
Eelmisel laupäeval helistas Laurale Soo tänava Eve, kes on oma tütre Maiga andnud suure panuse Kalamaja muuseumi loomisesse. Nad on lubanud mitmeid kordi kiigata nii oma argiellu kui ka ühe väärika Lenderi maja pööningule, kuuri ja keldrisse. Ka ainult nende annetatud esemete põhjal võiks koostada peadpööritava püsinäituse. Oma telefonikõnes palus Eve aga sisse lülitada raadio Elmari soovisaate. Nad olid nimelt tellinud Laurale nimepäeva puhul tervituslauluna Vaiko Epliku “Soorebased”.
Seesuguse südamlikkusega rabasid jalust ka Kopli tänava Piret ja Mati, kes tänutäheks põneva linnaretke eest kutsusid muuseumi naiskonna omale külla. Nende juures sai kuulatud nii mõnigi kaasakiskuv lugu Kalamajast ja maitstud sai nii mõnigi klaas kihisevat vahuveini.
Ootamatu telefonikõne või küllakutse pakub sageli palju innustust ja julgustust, sest kohalikud on võtnud hetke või ka mitu, et väärtustada meie tööd muuseumi loomisel. Seda ühist tööd märgati ka Eesti muuseumide aastaauhindade jagamisel, kui kogukonna sõbra tiitliga tunnustati Tallinna Linnamuuseumit kogukonda kaasava Kalamaja muuseumi ettevalmistamise protsessi eest. Muuseumiroti aitas kinni püüda Kungla tänava Piret, kelle kaasahaaravad argilood oma kodumajast tõid Valga kultuurikeskusesse killukese Kalamajast.
Kungla tänava Piret jutustas lugusid Kalamajast ka Eesti muuseumide aastakonverentsil Valgas.
Töö käib
Selline näeb lühidalt välja ülevaade muuseumi aruandlusest, ehkki muuseum kui hoone pole külastajatele veel sugugi avatud:
- Kogutud esemeid: 155
- Korraldatud intervjuusid: 30
- Külastatud keldreid ja pööninguid: 15
- Kogutud Kalamaja roti skelette: 2
- Avatud näitusi: 4
- Kogutud prilllaudu: juba 9
- Laste kaastööd: üle 200 (157 pilti, 47 kirjatükki, skulptuure, mänge)
- Kummitustuuril osalenuid: u 130 inimest
- Küsitlustele vastanuid: üle 200 inimese
- Logohääletusel osalenuid: 555 inimest
Ehkki muuseumimaja Kotzebue tänaval ootab praegu kuldsete kätega ehitajat, on töö muuseumi loomise nimel käinud kogukonnaga esimestest mõttevälgatustest alates. 2018. aasta esimeses pooles valmisid küsitluslehed ning veebiküsitlus. Need aitasid välja selgitada, mida arvavad kohalikud uue muuseumi loomise mõttest, kas selle teema vastu tuntakse huvi ja millist muuseumi nad ise sooviksid piirkonnas näha. Vastustest ilmnes, et soovitakse mõnusat ja hubast kokkusaamiskohta, kus tutvuda Kalamaja mineviku ja olevikuga ning kindlasti peaks see olema laste- ja peresõbralik paik, kuhu tulla ühiselt aega veetma. Toimusid ka mõttetalgud, kaasamaks kogukonda muuseumi ideekavandi loomisel. Veendusime, et Kalamaja läheb korda erineva taustaga inimestele – mõttetalgutel osales nii noori kui pensionäre, nii äsja Kalamajja kolinuid kui ka 1930.–1940. aastatel seal elanuid, kes on praeguseks mujale elama asunud.
Muuseumi mõttetalgud on täies hoos. Nooremad inimesed on rõhutanud muuseumi kui kokkusaamiskoha tähtsust ja peredele sobivust. Eakamatele kalamajalastele on muuseumi protsessis osalemine andnud võimaluse eneseväljenduseks ja eneseteostuseks.
Paralleelselt mõttetalgutega algas 2019. aasta alguses töö kogukonnaliikmete intervjueerimisega. Oma lugusid on jaganud mitu põlvkonda Kalamajas elanud inimesi, nii endised kalamajalased kui ka uued kogukonnaliikmeid. Samuti oleme kogunud pildimaterjali inimeste isiklikest fotoalbumitest, mis on viinud ajarännakuile eelmisest sajandist tänapäeva. Kuulutasime muuseumi loomisega seoses välja ka kogumiskampaania, et muuseumis oleks esil kõik see, mis on kogukonnaliikmete endi annetatud ja neile olulised. Nii ongi meie kogusse jõudnud kohalikus kasutuses olnud eripalgelisi esemeid, nagu näiteks 1930. aastate puidust pirukavorm, tänase Kalamaja naise toruklambrist tehtud käevõru, Kalamajas populaarse kass Augusti foto jms.
Otsisime ka prill-laudu, et illustreerida kunagisi kasinaid sanitaartingimusi, kui sageli tuli mitmel perel kasutada ühistualetti hoone koridoris.
Muuseumi üheks oluliseks sihtgrupiks on lapsed ja pered. Et ka neile leiduks midagi tuttavat, kutsusime Põhja-Tallinna lapsi meile joonistama ja kirjutama, millised on nende pilgu läbi siinsed lemmikkohad, inimesed, lemmikloomad; millised võiksid olla Kalamaja muuseumi maskott ja meened. Kõikidele osalenud gruppidele korraldasime tänutäheks mängulised ja harivad lastetuurid mööda Kalamaja tänavaid, et tutvustada siinset põnevat minevikku. Muuseumile saadetud tööd seadsime kõik näitusele Kalamaja raamatukokku. Laiemale publikule silmarõõmuks kujundas kunstnik Kärt Hennoste laste töödest Balti jaama tunnelisse suured värvikad kollaažid. Tänu Fotokuule ja kohalikele korteriühistutele sai aga sügispimedusse mattunud Kalamaja tänavatel tutvuda fotoreporter Hans Soosaare loominguga. 1920. aastate argielu Kalamaja keldrikorterites puudutas paljusid. Need must-valged fotod ja tabureti peal seistes möödunud linnaretked ühendasid kalamajakaid omavahel ja meid nendega.
Kilo kala ja muud seiklused
Muuseumi visuaalse identiteedi soovisime luua koos kogukonna ja teemast huvitatutega. Eriti soovisime rõhuda laste ja noorte elavale fantaasiale, mis pakub sageli mittestandardseid ja ootamatuid lahendusi. Selleks koondasime nii kaasamisprojektis kui Kalamaja päevadel valminud laste tööd ja saatsime need inspiratsiooniks meie partnerile, disainistuudio Refleksile. Nende väljatöötatud kavandid seadsime hääletusele. Valituks osutus visuaalne identiteet ja logo, millel on kujutatud kalasilma. Tegemist on vaatega muuseumi nimele, mis avaneb läbi uudishimuliku kala silma.
Vastanute vahel loosisime välja kilo värsket kala ja peopidamise võimaluse valminud muuseumimajas.
Kevadise suursündmuse, Kalamaja päevade ajal pidasime esmakordselt muuseumihoovis vaimutoidu-kohvikut. Muuseumiremont ei takistanud meid osalemast ka muuseumiööl ning Kristi juhitud hilisõhtune kohalikke õõvalugusid tutvustav tuur ületas kõik kuulajaskonna rekordid. Kummitustuuriks saime sisendi eakatelt kohalikelt, kes vestsid muuseumile lugusid oma lapsepõlvest ja hilisemast east. Niimoodi õues tegutsedes ja tuuritades said idanema pandud paljud soojad ja sõbralikud kontaktid endiste ja praeguste Kalamaja elanikega.
Suur aitäh Kalamaja endistele ja praegustele elanikele, kes on jaganud meiega oma inspireerivaid lugusid! Suur aitäh Kalamaja sõpradele, huvilistele ja vapustavatele koostööpartneritele! Hiiglaslik aitäh kolleegidele, kes on toetanud nõu ja jõuga.
Kolleegid Jelena ja Julia andsid olulisi nõuandeid, kuidas muuta ettekanne veelgi ladusamaks.
Kalamaja muuseumi sünd II osa. Näituse ehitus
Kalamaja muuseumit luuakse iga päev. Ehkki muuseumimaja remont on korduvalt takerdunud, käib sisuline töö edasi. Suure hooga ehitatakse Kalamaja muuseumi püsinäitust. Tänapäeval tehakse näitus sageli valmis mujal ja paigaldatakse ruumidesse hiljem. Meie püsinäitust ehitatakse Tallinna kolmes erinevas paigas: Lasnamäel, Luise tänaval ja Nukuteatris!
Püsiekspositsiooni kesksed ideed sündisid mõttetalgutel, intervjuudel ja kohumistel Kalamaja elanike ja sõpradega. Ideestikku inspireerisid Kalamaja ja selle inimesed. Keskmes on kuus Kalamajale iseloomulikku inimtüüpi, mis on koondkujud Kalamajas elanud ja elavatest inimestest keskajast tänaseni. Iga koondkuju on eripärase kujundusega, milles on põimunud Kalamaja inimeste annetatud esemed, Tallinna Linnamuuseumi kogude museaalid ja erinevaid käed-külge-lahendused. Kalamaja tüübid on järgnevad: Kalamaja esivanem, Kalamaja laps, Kalamaja naine, Kalamaja mees, Kalamaja elukunstnik ja Kalamaja loom.
Püsinäituse teine tasand tutvustab Kalamaja majade lugu. Mälestustele ja fotodele tuginedes ootavad külastajat Kalamaja kelder, koridor, garaaž, elutuba ja tualett. Elutoas on raamaturiiul piirkonna autorite loominguga, diivan mõnusaks koduseks olenguks ning pereala Tallinna tüüpi majast inspireeritud nukumajaga. Vahekorrusel on võimalik tutvuda Kalamaja garaažide hingeeluga. Sealt saab piiluda terrassile ning pidada sünnipäeva, korraldada mõnd töötuba, kontserti või muud üritust. Keldris on kunagiste pesuköökide mälestuseks pesurulli ja puuriidaga ruum haridusprogrammide läbiviimiseks. Koridori seinu ehivad kohalikest koridoridest pärit esemed. Ka tualett on kasutusel näitusepinnana – tutvustame seal annetustena saadud prill-laudade näitel Kalamaja ihukergendusruumide lugu.
Mõned meeleolukad fotod püsinäituse ehitusest
Kalamaja elukunstniku koondkuju on kujutatud hiiglasliku pöörleva ja heliseva jalgrattana. Seal saab kirjutada trükimasinal nii armastusluulet, kui vaadata erinevaid Kalamajas elanud ja elavate elukunstnike esemeid. Esiratast keerates saavad üllatuse osaliseks eelkõige kõrvad!
Iga Kalamaja lapse unistus ehk karussell on veel poolik. Näitusel hakkab ka see keerlema!
On, mida oodata!
Kalamaja naise peegliraam on kokku pandud Norma vabriku maitseainepurkidest.
Muuseumi pereala nukumaja on tehtud Kalevi tänav 38 Tallinna tüüpi elamu järgi.
Kalamaja muuseum avati 24. septembril 2021.