KOGUD
Tallinna Linnamuuseumi kogudes on praeguseks ca 151 000 Tallinna ajalooga seotud museaali.
Tallinna Linnamuuseumi esimene põhimäärus aastast 1937 ütleb: „Tallinna Linna Ajaloolise Muuseumi ülesandeks on omandada, koondada ja alal hoida kõiki ajaloolise, kunsti- ja kultuurajaloolise väärtusega esemeid, mis otseselt või kaudselt on seoses Tallinnaga, ning nende läbitöötamine ja tutvustamine laiemaile ringkondadele.“
Samade põhimõtete järgi on muuseumi kogusid täiendatud tänapäevani. Kogud kasvavad eelkõige annetuste ja muuseumi teadurite kogumistöö kaudu, ajalooliselt väärtuslikumaid esemeid omandab muuseum ka ostu teel.
Ligi 150 000 muuseumikogudes olevat eset on tänaseks sisestatud Eesti muuseumikogude andmebaasi MuIS, mille vahendusel on kõigil võimalik nendega tutvuda. Paljud andmed vajavad siiski veel täiendamist ja sellega, nagu ka kujutiste lisamisega pidevalt tegeleme.
Kõik uurijad, kel on sügavam huvi muuseumis olevate esemete vastu, saavad soovi korral nendega tutvuda ka kohapeal, eelneva taotluse alusel.
Kogusid ja nende kasutamist puudutav info:
peavarahoidja Maris Rosenthal
Tel 615 5194,
Arheoloogiakogu
Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogusse kuulub üle 26 000 museaali.
Kogu koosneb mõtteliselt kahest osast: vanem arheoloogia ning kesk- ja uusaegne linnaarheoloogia.
Vanimad esemed kogus pärinevad kiviajast, nagu kivikirved, nooleots ja kivitalb. Üheks unikaalseimaks muinasajast (pronksiajast) pärit leiuks on Järvekülast leitud pronkskirves, mis on üks rikkalikumalt ornamenteeritud pronkskirveid Eestis. Vanema osa suurima kollektsiooni moodustavad Proosa kalmete ja asulakoha leiud. Kogusse kuuluvad veel Lehmja asula leiud ning arvukalt juhuleide Tallinnast ja selle ümbrusest.
Kogu uuemasse osasse kuuluvad esemed on leitud peamiselt erinevate päästekaevamiste käigus Tallinnast ning peegeldavad elu linna rajamise algusest tänapäevani. Suure osa kogust moodustavad Pirita kloostri arheoloogiline materjal ning dominiiklaste kloostri uuringute käigus leitud esemed, mis annavad hea ettekujutuse kloostrielust. Suured kollektsioonid on ka Harju ja Kohtu tänavate kaevamistelt saadud leiud. Tallinna Linnamuuseumi kogus on ka Toompea 1950aastatel toimund probleemkaevamiste leiud.
Koguhoidja
Mirey Rütman
610 4177
Arhiivkogu
Dokumendikogusse kuuluvad käsikirjad, raamatud, dokumendid, maakaardid ja plaanid, kalendrid, plakatid ning ajalehed-ajakirjad 18. sajandist (üksikud ka 16. ja 17. sajandist) tänapäevani.
Kogu 10 600 museaali hulgas on vanu kaunilt kujundatud dokumente kirjalakk-pitseritega, selli- ja meistritunnistusi, maakaarte, Tallinna linnaplaane eri aegadest, mitmete Tallinna käsitöömeistrite elu ja tööga seotud dokumendikogumeid, kalendreid ja piibliraamatuid, nõukogude perioodi kultuuri- ning poliitikategelaste materjale, ajastuhõngulisi poliitilis-propagandistlikke plakateid ja müürilehti, teatrikuulutusi, näituste plakateid ning palju muud huvitavat.
Koguhoidja (arhiivkogu, raamatukogu)
Lauri Frei
615 5182
Kunstiline nahk
Kogus on hoiul ligi 600 museaali.
Neist vanimad on Tallinnast Lai tn 5 majast leitud nahktapeetide katked 17. sajandist. 18. sajandit esindavad Tallinna tsunftidele kuulunud esemed. Vanimad albumid kuuluvad 19. sajandi lõppu. Eesti nahkehistöödest on esindatud Eduard Taska nahaõppetöökoda, Karl Haupti ja Oskar Tamjärve nahatööde ateljeed. Olulise osa kogust moodustavad ARSi nahakunstnike tööd ajavahemikus 1960–1990. Esindatud on ka Nahkgalanteriikombinaadi „Linda“ ja Rahvakunstimeistrite Koondise „Uku“ kunstnike tööd.
Vanemkoguhoidja
Kristiina Hiiesalu
615 5188
Koguhoidja
Liza Sedler
615 5191
Nooremkoguhoidja
Tina Timonen
610 4175
Fotod ja fotoajalugu
Fotomuuseumis asub Tallinna Linnamuuseumi suurim museaalide kogu. See on fotokogu, mis sisaldab umbes 67000 fotot, negatiivi ja digitaalset kujutist.
Asjatundjad peavad TLM fotokogu üheks parimaks Tallinna vaadete arhiiviks Eestis. Kogus säilitatakse pilte Tallinnast alates 1860. aastatest kuni linna tänase päeva vaadeteni. Lisaks kaunile ja efektsele vanalinnale on jäädvustatud ka äärelinnade puitasumid.
Fotomuuseum tegeleb ka Eesti fotoajaloo uurimise ja säilitamisega, seetõttu sisaldavad kogud hulgaliselt fotograafide ja fotokunsti teemalist materjali. Fotokogu aareteks on kindlasti autorikollektsioonid Eesti kuulsate fotograafide Johannes ja Peeter Parikase, Nikolai Nyländeri, Johannes Mülberi, Carl Sarapi ning Peeter Toominga ja Tallinna Fotoklubi liikmete töödega.
Fotograafia ajaloo tundmaõppimisel on suureks abiks väljapanek vanast fototehnikast. Fotomuuseumi kogus säilitatakse 1400 ajaloolist fotoeset, nende hulgas on ka kuulus Eestis leiutatud pisikaamera “Minox” ning mitmeid Eestist toodetud või konstrueeritud pildimasinaid.
Fotomuuseumi dokumentaalkogu sisaldab 2100 trükist ja käsikirja mille hulgas on ka esimene mahukam fotoõpik Heinrich Tiidermanni “Täieline Päewapildi Õpetus” 1899. aastast. Õnnitluspostkaartide kollektsioon (1388 museaali) võimaldab jälgida postkaardi arengut lühiteatest kauni piltpostkaardini
Rohkem infot: https://linnamuuseum.ee/fotomuuseum/muuseumist-fm/kogud-fm/
Koguhoidja
Merilis Roosalu
tel 644 0341
Kahlid
Kahlite kollektsioonis on üle 2000 museaali.
Kahlid on saadud 1950. aastate II poolel Eesti Kunstimuuseumilt, ostetud kollektsionääridelt (Narva linn ja Samma mõis), leitud restaureerimistööde käigus Tallinna hoonetest ning arheoloogilistelt kaevamistelt. Kogus leidub üksikuid renessansskaunistusega kahleid ja kahlifragmente 16. sajandist. 17. sajandi reljeefkahlitest on enim caroluskahleid ja nelgikimbuga tapeetkahleid. Rikkalikult on esindatud 18. sajandi barokk- ja rokokoostiilis sinivalge koobaltmaalinguga kaunistatud kahlid. 20. sajandi algusest leidub kogus näiteid Tallinnas tegutsenud Schultzi tehase toodangust.
Vanemkoguhoidja
Kristiina Hiiesalu
615 5188
Koguhoidja
Liza Sedler
615 5191
Nooremkoguhoidja
Tina Timonen
610 4175
Keraamika
Kogusse kuulub üle 2600 museaali.
Väärtuslikuma osa kogust moodustab 38 esemest koosnev Tallinna fajansi kollektsioon, valmistatud Carl Christian Ficki manufaktuuris ajavahemikul 1772–1782. Vanimad eksponaadid kuuluvad antiikaja keraamika hulka – kann II sajandist eKr ja kaks õlilampi 1. sajandi II poolest. Väike kollektsioon on Itaalia majoolikat ning 18. sajandi Delfti keraamikat. Portselani esindavad saksa (Meisseni ja Berliini Manufaktuuri, Villeroy&Bochi tehaste), vene (Gardneri, Kornilovi Manufaktuuri, Kuznetsovi tehaste) ja inglise (Wedgwood) tooted. 1930. aastatest on arvukamalt esindatud Nikolai Langebrauni portselanivabrik ja AS Savi. ARSi keraamikute töid on ajavahemikust 1960–1995 ja Tallinna Keraamikatehase toodangut 1970–1980. aastatest.
Vanemkoguhoidja
Kristiina Hiiesalu
615 5188
Koguhoidja
Liza Sedler
615 5191
Nooremkoguhoidja
Tina Timonen
610 4175
Klaas
19. sajandi lõpul Veneetsias valmistatud millefioritehnikas vaas.
Klaasikogusse kuulub üle 2150 museaali.
Vanim eksponaat, rohelisest klaasist pudelike, valmistati 17. sajandil Hüti klaasikojas. 18.-19. sajandist on kogus vene, saksa, inglise, prantsuse ja itaalia klaasi. Olulise osa kogust moodustavad Tallinnas Johannes Lorupi klaasivabrikus, tehases “Tarbeklaas”, kristallilihvimise töökodades “Aare”, “IPPE”, “Helk” ja “Briljant” valmistatud esemed. Kogus säilitatakse ka prof. Maks Roosma meisterlike graveeringutega töid “Adagio”, “Kalevi kotkalend”, “Kalevipoja võitlus sortsidega” jt ning M. Roosma õpilaste kunstilise klaasi kollektsiooni aastatest 1960–1970.
Koguhoidja
Triinu Tuvi
6155190
Kultuurilooline kogu
Kogus on ligi 9900 põhiliselt linnakodanike olmega seotud museaali.
Kogu vanema osa moodustavad Tallinna Mustpeade vennaskonna ja Tallinna Rootsi Mihkli kiriku kollektsioonid. Arvukalt leidub kogus hoonetelt pärinevaid 16. sajandi – 20. sajandi alguse sepiseid (ukse- ja aknahinged, koputiplaadid, tuulelipud, lukud jne). 19. sajandi ja 20. sajandi alguse esemeist on suuremad kellade, valgustite, kaalude-mõõtude ja vasknõude kogud. Üsna hästi on esindatud 1920. ja 1930. aastad (lauanõud, pakendid, tööriistad jne). Ettevõtte toodangust on näiteid 1920–30. aastatel tegutsenud tööstustest (Šokolaadi ja kompvekivabrik Kawe, Eesti Kunstsarve Tehas O. Kerson & Ko, O. Seene Pagaritöökoda jne) kuni 20. sajandi teise poole tehasteni välja (Salvo, Polümeer, Kalev, Leek).
Vanemkoguhoidja
Kristiina Hiiesalu
615 5188
Koguhoidja
Liza Sedler
615 5191
Nooremkoguhoidja
Tina Timonen
610 4175
Kunst
Tallinna Linnamuuseumi kunstikogusse on koondatud Tallinna kujutavad või Tallinnaga seotud kunstitööd.
Tallinna Linnamuuseumi kunstikogust suure osa moodustavad ajaloolised Tallinna vaated. Siin leiduvad ka Tallinna kõige vanemad vaated, mis meieni on säilinud. Oluline on Tallinna Mustpeade Vennaskonnale kuulunud Euroopa valitsejate paraadportreede kogu, mis on Eesti suuremaid ajalooliste portreede kogusid. Kunstikogusse kuuluv skulptuuride kollektsioon ei ole arvukas, kuid selle vanema ja väärtuslikuma osa moodustavad raekoja pinkide keskaegsed puuskulptuurid. Kõik kogus olevad teosed ei ole muidugi seotud Tallinnaga, ning vajalikku võivad siit otsida ka teiste teemade uurijad ja kuraatorid.
Koguhoidja
Risto Paju
615 5186
Mööbel
Tallinna magistraadi laegas aastast 1688 oli Tallinna Linnamuuseumi üks esimesi eksponaate.
Tallinna Linnamuuseumi mööblikogusse kuulub üle 500 museaali. Kogu sisaldab mitmekesist valikut erinevat tüüpi ja erinevate ajastute mööblit – laekaid, kirste ja reisikohvreid, lamamis- ja istemööblit, puhveteid, kappe, peegleid ja kappkelli. Kogu väärtuslikumaks osaks võib pidada Tallinna käsitööametite laekaid 17.–19. sajandist, maalitud raudlaekaid, millest vanimad pärinevad 15. sajandist ning raudsepistega varakirste 18. sajandist. Esiletõstmist väärivad 14. sajandi raehärrade pink Tallinna Raekojas, Mustpeade vennaskonnale kuulunud toolid 18.–20. sajandist, Peeter I majas eksponeeritud barokkmööbel. Hilisemast perioodist on arvukamalt esindatud A/S Lutheri vabriku istemööbel. Leidub ka üksikesemeid ja garnituure 20. sajandi erinevatest kümnenditest.
Vanemkoguhoidja
Kristiina Hiiesalu
615 5188
Koguhoidja
Liza Sedler
615 5191
Nooremkoguhoidja
Tina Timonen
610 4175
Märgid ja medalid
Märkide ja medalite kogus on umbes 3200 museaali.
Kogusse kuuluvad põhiliselt Eestis valmistatud või Eestis aset leidnud sündmusi kajastavad märgid ja medalid, kuid on ka Venemaal ja mujal valmistatud märke ning medaleid. Eestis valmistatud museaalidest on huvitavamad Eesti I laulupeo märk 1869. aastast, samuti põllumajandusseltside medalid, Eest Vabariigi aegsed autasud nagu Vabadusrist, Valgetähe orden jne. Kogusse kuulub täiuslik kollektsioon Nõukogude perioodi Tallinna suveniirmärke, mis on valmistatud tuntud kunstnike kavandite alusel ARSis, 1980. aasta olümpiamärke jne. Venemaa märkidest on huvitavamad tsaari-Venemaa autasud nagu Anna orden, Vladimiri orden ja Georgi orden, samuti Peeter I aegsed medalid Tallinna, Tartu, Narva jne vallutuste puhul. Nõukogude ajast on väärtuslikumad mitmed ordenid ja medalid nagu Lenini orden ja Tööpunalipu orden.
Koguhoidja
Ando Pajus
615 5185
Mänguasjad
Lastemuuseumi mänguasjade kogus on arvel ligi 3200 museaali.
Muuseumi kollektsioonis on esindatud väärtuslikud ja kaunid biskviitportselanist nukud kuulsatelt Saksa ja Prantsuse firmadelt 19. saj II poolest ja 20. saj alguskümnetest. Omaette grupi moodustavad 1930. aastatel Tallinnas valmistatud suured papjeemašeest nukud. Ei puudu ka tselluloidnukud sõjaeelsest ja -järgsest perioodist, suveniirnukud, Barbied, pabernukud ja arvukad pärast sõda Saksamaal ja NSV Liidus valmistatud nukud, nukumööbel, nukuvankrid, nõud ja riided. Leidub ka pea sajandivanuseid karusid jt mänguloomi, autosid, tramme, busse, ronge ja isegi suur sõjalaev 1910. aastast. On tore kollektsioon laua- ja ajaviitemänge, pappteater 19. sajandi II poolest jms.
Vanemkoguhoidja
Kristiina Hiiesalu
615 5188
Koguhoidja
Liza Sedler
615 5191
Nooremkoguhoidja
Tina Timonen
610 4175
Numismaatika
Muuseumi numismaatikakogu sisaldab mitmesuguseid rahamärke, hõlmates nii metallmünte kui paberrahasid. Peaaegu viiendiku kogust moodustavad Tallinna Jaani seegi endisest korjanduskarbist leitud mündid. Vanim münt kogus on Rooma keisri Constantinuse vaskmünt IV sajandi esimesest poolest. Suhteliselt hästi on esindatud Vene keisririigi mündid XVIII ja XIX sajandist, samuti Rootsi kuningriigi vaskrahad XVII sajandist ning Nõukogude Liidu rahad. Kogu täiendavad mitmete Euroopa, Aasia ja Ameerika riikide mündid ja paberrahad XIX ja XX sajandist. Vähesel määral leidub ka Tallinna ja teiste keskaegsete Liivimaa linnade metallraha. Omamoodi märkimisväärsed on hiiglaslike nominaalidega paberrahad inflatsiooniaegselt Saksamaalt, aastast 1923.
Koguhoidja
Ando Pajus
615 5185
Pitsatid
Kogusse kuulub ligi 360 pitsatit ning pitserit.
Vanima osa moodustavad Tallinna käsitööametite pitsatid ning pitserid. 20. sajandi algusest on pärit üksikute linnade, kohtute, ühingute, linnaametite, vallavalitsuste pitsatid. Üksikud monogramm-initsiaalpitsatid kuuluvad põhiliselt 19. sajandisse ja 20. sajandi algusesesse.
Koguhoidja
Ando Pajus
615 5185
Raidkivid
Raidkivimuuseum
Raidkivikunstil on Tallinnas pikk traditsioon, mis sai alguse XIII sajandil ning kestis kuni kohaliku loodusliku kivi taandumiseni arhitektuurist XVIII sajandil. Tallinna Linnamuuseumi raidkivikogu sisaldab erinevate perioodide raidkivinäidistena Tallinna ehitistes säilinud raidkonstruktsioonide osi – aknasambaid koos kapiteelide ja baasidega, siseportaalide silluseid, kamina piidakive, aknaraamifragmente, samuti raidkivitahvleid vappide ja peremärkidega, etikukive, päikesekelli ning hauakive. Esindatud on renessansiperioodi silmapaistvaima meistri, Arent Passeri tööd, huvitavamate museaalidena võiks mainida veel 1944. aasta 9. märtsi pommitamisel hävinud Tallinna Vaekoja tondosid ning 1561. aastal Tallinna lähistel langenud Mustpeade vennaskonna liikmete mälestuskivi.
Koguhoidja
Risto Paju
615 5186
Relvad
Muuseumi relvakogu baasiks on kolonel Georg Leetsi relvakollektsioon, loodud enne Teist maailmasõda. Samuti on koguga liidetud Tallinna Mustpeade Vennaskonnale kuulunud relvad. Märkimisväärsel hulgal on relvakogus XIX sajandi ning XX sajandi esimese poole relvi. Vanim eksponaat on XIV sajandi mõõk, üksikuid relvanäiteid on XVI ja XVII sajandist. Tulirelvadest – püssid, püstolid ja revolvrid on esindatud nii jahi-, spordi- kui ka sõjaväerelvad. Raskematest tulirelvadest on kogus XVIII – XIX sajandi suurtükke ning mõned XX sajandi kuulipildujad. Külmrelvadest domineerivad erinevad mõõgad ja täägid. Kogusse on jõudnud ka Kaug-Ida ning Aafrika päritolu eksootilisi külmrelvi. Lisaks relvadele hoitakse kogus kaitsevarustust nagu rõngassärgid, raudrüüd, kilbid ja gaasimaskid.
Uurige meie 16. sajandist pärinevat musketit:
https://embed.culturalspot.org/embed/asset-viewer/-wEdkT6_DiZs9Q
Koguhoidja
Ando Pajus
615 5185
Tekstiil
Detail Oleviste kiriku antependiumilt (16. saj. keskpaik)
Tekstiilikogus on arvel üle 3600 museaali. Haruldased on 1547. a Madalmaades Enghieni linnas kootud seitse raevaipa – kaks seinakatet kuningas Saalomoni lugudega ja viis pingikatet taimornamendiga. 16. sajandi keskelt pärineb Brüsselis valmistatud Oleviste kiriku antependium, mille arvatavasti kirikule kinkis raehärra Lutke van Oyten. Kogusse kuulub kostüümi- ja aluspesukollektsioon alates 19. sajandi lõpust. Käsitööesemetest vanimaiks peetakse 17. sajandi keskel tikitud Mustpeade Vennaskonna lippu ja 18. sajandi trummikatteid. Tähelepanu väärivad ka 20. sajandi algul Louise Rebenitzi käsitöökoolis valmistatud esemed. Tekstiilikogusse anti 1950. aastal üle ka Tallinna tuletõrjelippude kollektsioon.
Koguhoidja:
Triinu Tuvi
6155190
Tellised
Kollektsioonis on 77 tellist ja katusekivi, neist vanimad on leitud Tallinna hoonetest restaureerimis- ja ümberehitustööde käigus. 1960. aastail koguti Tallinna Ehitusmaterjalide Tehase “Männiku” ja Tallinna Ehituskeraamika Tehase tooteid.
Vanemkoguhoidja
Kristiina Hiiesalu
615 5188
Koguhoidja
Liza Sedler
615 5191
Nooremkoguhoidja
Tina Timonen
610 4175
Tina
Muuseumi tinakogu sisaldab mitmeotstarbelisi tinaesemeid, millest suurima grupi moodustavad tinast lauanõud. Tallinna rae taldrikud, liuad ja peekrid XVIII sajandist ning Tallinna Mustpeade lauanõud moodustavad peaaegu poole tinakogust. Vanimad esemed, paar üksikut tinakannu võivad kuuluda XV sajandi lõppu – XVI sajandi algusesse. Erinevate mõõtmete ja kujundusega joogikanne on kogus XVII sajandist XIX sajandi alguseni, neile lisanduvad õllenõud, tirinad, kausid ja pokaalid. Mitmed kannud ja kõrged pokaalid kuulusid Tallinna käsitööliste tsunftidele. XIX sajandi tinaesemeid esindavad küünlajalad, tindipotid ning suveniirpeekrid. Omaette grupis on XX sajandi alguse maiustuste – peamiselt šokolaadivormid ja XX sajandi teise poole auhinnataldrikud.
Koguhoidja
Ando Pajus
615 5185
Väärismetall
Tallinna Linnamuuseumi valdavalt hõbeesemetest koosnev väärismetalli kogu annab hea ülevaate Tallinna kullassepatööst alates 16. sajandi algusest tänapäevani. Museaalide koguarv on 1350 eset.
Kogu ehteks on Tallinna raehõbeda hulka kuulunud maksukannud ja käsitööametite ning gildide tseremoniaalsed hõbenõud, pokaalid, karikad ja peekrid – kõik kohalike meistrite tööd.
18. sajandi lõpus – 19. sajandi alguses hakkasid jõukamad linlased ostma hõbenõusid Peterburi meistritelt, mõned sellised esemed on ka muuseumi kogus.
20. sajandi alguses rajasid Tallinna oma töökojad mitu kõrgelt hinnatud meistrit nagu Joseph Kopf, Richard Lange ja Roman Tavast. Tavasti töökojast välja kasvanud vääristmetallasjade ja märkide tehas natsionaliseeriti ja nimetati 1950. aastal Tallinna Juveelivabrikuks. Eelnimetatud meistrite töödest on Tallinna Linnamuuseui kogus esinduslik valik.
Vanemkoguhoidja
Kristiina Hiiesalu
615 5188
Raamatukogu
Tallinna Linnamuuseumi raamatukogu sisaldab mitmesuguseid Tallinna ajalooga seotud raamatuid ja trükiseid, mis on muuseumi igapäevatöös vajalikud. Muuseumi raamatukogu on sisestatud Raamatukogude ühisandmebaasi ESTER ja on soovi korral kohal kasutatav ka kõigile huvilistele.