Muuseumit tutvustav video

Muuseumist

Tallinna äärelinnas Kadriorus, historistlikus suvila tüüpi majas, asub Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare (1878 –1940) korter-muuseum. Selles hoones elas kirjanik aastatel 1932 – 1940 ning seal ta ka suri. Kirjaniku lese, Käthe Hanseni sooviks oli, et nende kodu võiks kunagi olla muuseum. Nüüdseks on see unistus täitunud, muuseum avati kirjaniku sajandal sünniaastapäeval 30. 01. 1978.a.

Maja teisel korrusel asub kirjaniku viietoaline korter, mis on sisustatud algupärasel kujul. Just siin kirjutas Tammsaare oma 1930. aastate kõrgperioodi loomingu.   Hoone teises tiivas on kirjanduslooline väljapanek Tammsaare elust ja loomepärandist. 2006. aastal avatud uus püsinäitus “Tõde on inimeses” püüab vaadata maailma Tammsaare silmade läbi ning läheneb kirjanikule selliste märksõnade nagu maastikud, linnad, inimesed ja ühiskond kaudu.

Muuseumi kogudes on üle 6000 säiliku, sh kirjaniku surimask ja viiul, ning tema koduarhiiv, mis sisaldab käsikirju, kirjavahetust, dokumente ja fotosid.

Muuseumis toimuvad kirjandusõhtud, konverentsid, teatrietendused, näitused, võimalik on tellida ekskursioone ja erinevaid kirjandusprogramme õpilastele. Muuseumikülastuse käigus on võimalik mängida eesti kirjanduse teemalist miljonimängu või istuda Tammsaare korteri verandal kohvinurgas.

19. sajandi teisel poolel ehitatud maja veranda on omaette vaatamisväärsus. Iluliistudega ja värviliste klaasidega verandaaknad räägivad supelsakstele ehitatud suvitamiskorteri luksusest. Verandal sai nautida põhjamaise lühikese suve valgust, helgust ja soojust täiel määral, juua kohvi, lugeda või lobiseda. See võimalus on nüüd jällegi olemas. Oodatud on kõik, kes naudivad verandade valgust ja hubasust, armastavad vaadata vanu fotosid ning lugeda!

A. H. Tammsaare Muuseum on Eesti Muuseumi Auhindade näituste katergoorias olnud kahel korral nominent ja ühel korral laureaat; teadustegevuse ja turunduse muusa kategoorias ühel korral nominent.

Vaata videot

Tammsaare maja

Pärast kirjaniku kolimist rahva seas Lutheri mööblivabriku karjamaaks kutsutud alal olevasse majja, hakati hoonet peagi nimetama “Tammsaare majaks”. Eesti Vabariigi ajal ümbritses Tammsaare maja ja hiljem selle juurde ehitatud kaht kõrvalhoonet suur aed, mida piirasid, nagu praegugi, Koidula, Faehlmanni ja Köleri tänavad. Majade omanik oli laevakapten Hermann Soone, kes ostis maja 1920. aastal. Hermann Soone suri 1942. a. küüditatuna Siberis.

Tammsaare majaga seotud sündmused viitavad maja mütoloogilisusele. Kui sõja ajal algas evakueerimine, eraldati Tammsaare lesele Käthele varjendi rajamiseks materjali, mille lesk tõi Lasnamäelt kohale hobuvankril. Varjend jooksis sirgjooneliselt esifassaadi juurest Koidula tänava suunas: selle seinad ja lagi olid laudvooderdusega kaetud, peal oli kõrge muldvall. Õhuhäire korral jooksid Käthe Hansen koos laste ja kohvrisse pakitud romaanide käsikirjadega varjendisse.

Ennastsalgavalt talitas Käthe Hansen ka saksa okupatsiooni ajal, minnes saksa sõjaväeülema juurde, paludes paigutada “Tammsaare maja” juurde flakid (õhutõrjekahurid), mida ka tehti: kahurid paiknesid kahel pool maja. Paraku tabas 9. märtsi õhurünnaku ajal üht aias asuvat maja pommid ning maja oli süttimisohus, legendi järgi päästnud maja “õigest suunast” tulnud tuulehoog. Õhutõrjekahuri hülsist valmistas Tammsaare tütar Riita Hansen endale laualambi.

LINNAMUUSEUM.EE - KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. ILMA LOATA KOPEERIMINE KEELATUD.