Vene tn. 17 asuva Linnamuuseumi hoone ajalugu ulatub tagasi 14. sajandisse. Muuseumi ekspositsioon tutvustab Tallinna ajalugu muinasaja lõpust kuni Eesti taasiseseisvumiseni.

MUUSEUM ON AVATUD:
November–veebruar
T–P 10.00–17.30. Kassa suletakse 17.00

Märts–oktoober
T–P 10.30–18.00. Kassa suletakse 17.30

Suletud: Esmaspäeviti ja riiklikel pühadel.
Riiklike pühade eel suletakse muuseum 3 tundi varem: 23. veebruaril, 22. juunil, 23. detsembril, 31. detsembril

Tallinna Vene muuseumi näitus tutvustab Vene trükisõna Tallinnas 19. sajandist 1940. aastan

Tallinna Vene muuseumi näitus tutvustab Vene trükisõna Tallinnas 19. sajandist 1940. aastan

18. veebruarist alates on Tallinna Vene muuseumis avatud näitus “Vene trükisõna Tallinnas: 19. sajandist 1940. aastani”.

Näitus tutvustab vene trükisõna ajalugu Tallinnas, vene tähestiku reforme ja raamatu valmimise protsessi. Heidame valgust sotsiaalsele, kultuurilisele ja poliitilisele ajaloole, mis sõltuvalt ajastust – Vene impeeriumist iseseisva Eestini – väljendus kohalikus trükitoodangus.
Eksponeeritakse nii Aleksander Borissovi erakogust pärinevaid haruldusi kui ka esemeid Tallinna Linnamuuseumi, Tallinna Vene muuseumi, Eesti Trüki- ja Paberimuuseumi, Eesti Filmiarhiivi, Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu ja Harjumaa muuseumi kogudest.

Näituse valmistasid ette
Kuraatorid: Maria Smorževskihh-Smirnova, Zurab Jänes
Kunstnik-kujundaja: Anastassia Kovõtska
Graafiline kujundus: Stanislav Antipov

Teemapäev “Sünnipäevalaps saab 99-aastaseks!”

Tallinna Linnamuuseum kutsub peresid teemapäevale, kus tähelepanu keskpunktis on peagi 99-aastaseks saav sünnipäevalaps – Eesti Vabariik!
Mängime lastemänge ajast, kui vanavanaemad ja -isad põnnidena ringi silkasid, mõtleme, kas 99 aastat on sünnipäevalapsele palju või vähe, uurime selleaegseid asju muuseumi näitusel, õnnitleme sünnipäevalast ja muidugi saab meisterdada.

Tule kogu perega!

Osalemine muuseumipiletiga (perepilet 8 eurot, täispilet 4 eurot, sooduspilet 3 eurot).
Registreeri siit: https://form.jotformeu.com/70431321096346

Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/160934674410373

Lisainfo: haridus@linnamuuseum.ee, 615 5184.

Arenduse MuuSa 2016

Tallinna Linnamuuseumi virtuaalekspositsioon Google Arts & Culture platvormil pälvis Eesti muuseumide aastaauhinna galal Arenduse MuuSa tiitli.

Tegu on esimese Eesti muuseumi mahuka virtuaalekspositsiooniga, mida saab vaadelda veebis ja mobiilseadmeis Androidi ja iOS rakenduste abil. Linnamuuseumi direktori Kalmar Ulmi sõnul on projekt muuseumi igapäevatöö kahe külje – arendusliku ja traditsioonilise – kaalukas tulem, seda tasakaalu peab muuseum oma töös pidevalt otsima ja säilitama”.

Google Arts & Culture platvormi kaudu saab vaadata tuhandeid kultuuriobjekte üle maailma, sh Briti muuseum, MoMA, Musée d’Orsay. Nüüd kuulub sellesse ritta ka Tallinna Linnamuuseum.

Muuseumi kogusid, Vene 17 keskaegset kaupmehemaja, muuseumi Kiek in de Kök ja bastionikäigud ning Peeter I majamuuseumi tutvustav näitus saab veebi vahendusel tutvustada oluliselt rohkem materjali kui seda võimaldavad ekspositsiooniruumid, ja muuta avalikkusele kättesaavaks selle, mis seni on seisnud peamiselt varjatult kogudes. Muuseumivarad on nüüd paremini ligipääsetavad ka neile, kes muuseumi ise ei pääse.

Projekti koordineeris peaspetsialist Karel Zova, kaasatud oli pea kogu Tallinna Linnamuuseumi kollektiiv. Maailma üks suurimaid IT-ettevõtteid Google pakkus tasuta kasutamiseks oma platvormi ja valmistas 3D virtuaalekskursioonid. Muuseumi ülesandeks oli sisu loomine ja virtuaalnäituste koostamine. Projekt andis tõuke ka paljude museaalide senisest kvaliteetsemaks digiteerimiseks. Näituste loomine jätkub kõikide filiaalide koostöös.

Lähemalt loe auhindadest SIIT, tutvu virtuaalmuuseumiga siin.

www.bit.ly/TallinnCityMuseum

Loengusari „Teel moodsa linna suunas“

Neljapäeval, 19. jaanuaril algab Tallinna Linnamuuseumis loengusari „Teel moodsa linna suunas“, kus vaadatakse, mis juhtus keskaegses kindluslinnas, kui sõjategevuse asemel hakkas seda kujundama moderniseeruv majanduselu.

Johannes Hau "Oleviste kiriku põlemine"

Loengusari „Teel moodsa linna suunas. Tallinn 1825–1914“ käsitleb süvendatult ajajärku Tallinna arengus, mil valdavalt keskaegse ilmega kindluslinnast kujunes tänapäevane moodne linn. Muutuvat linnapilti vaatleme aga läbi Tallinna 19. sajandi I poole linnavaadete prisma. Loengud käsitlevad suuresti 2016. aasta augustis avatud Linnamuuseumi püsiekspositsiooni uut osa TALLINN 1825–1914. Teemast parema ülevaate saamiseks soovitame enne loenguid varuda pool tunnikest selle ekspositsiooniga tutvumiseks.

19. jaanuaril kell 17.30
Ants Hein: „Oleviste taastamine pärast 1820. aasta tulekahjut – peatükk Tallinna XIX sajandi ehitus- ja kultuuriloost“.
Ööl vastu 1820. aasta 16. juunit, veidi enne kella ühte, lõi äike Oleviste kiriku torni – mõne tunni pärast polnud sellest uhkest pühakojast, „linna aust ja ilust“, järel muud kui ainult hõõguv ahervare. Pühakoja taastamine venis kahekümnele aastale, kujunedes lõpuks üheks kõige suurejoonelisemaks Tallinnas XIX sajandi algupoolel ette võetud ehitustööks. Et küll töid alustades oli võetud eesmärgiks taastada see hoone „tema esialgses vormis ilma olulisema inetamise ja muutmiseta”, valmis ta lõpuks siiski üsna moodsa ehitisena, kus oli „väga vähe järel tema tulekahjueelsest hämarast salapärasusest“. Teatavasti kannab iga vana hoone ennistamine endas tugevat interpretatsioonimomenti ja nõnda rõhutataksegi nende juures alati ikka seda, mis ühel või teisel ajahetkel tundub olevat kõige säilitamisväärsem ning hinnatavam. Registreeri SIIN

16. veebruaril kell 17.30

Ragnar Nurk: „Tallinna kindlustusvööndi pöördeline aeg 1825–1914: kesk- ja uusaegsete kaitseehitiste saatusest minekul sõjalisest tsiviilkasutusse“.

Peatselt pärast seda, kui Tallinna vanalinna ümbritsev kindlustusvöönd oli saavutanud oma suurima ulatuse, kaotas see oma sõjalise tähtsuse ja anti üle tsiviilvõimudele, saades aluseks kesklinna edasisele arengule.

Keskendume põhiliselt kaitseehitiste saatusele: nende koosseis militaarperioodi lõpul, üleandmise pikaleveninud protsess, kindlustuste erinevad saatused, sh maa peal ja maa all säilinud kaitseehitiste osad. Samas vaatleme, mida üldse otsustas linn kättelangenud maaalaga peale hakata, mis otstarbeid sellele müüride ja vallide vahele jäävast vanalinnast endast suuremale territooriumile leiti.

Just kõnealusel perioodil sai alguse uue linnakeskuse kujunemine vanalinna ja eeslinnade piirile, aga samas ka rohelise vööndi väljaarendamine – vähehaaval muutusid olulisemaks muinsuskaitselised kaalutlused kindlustuste kui arhitektuuripärandi säilitamisel.

Registreeri SIIN

16. märtsil kell 17.30
Risto Paju: „Suvine linn. Kahe sajandi taguseid linnavaateid Tallinnale“.
Registreeri SIIN

6. aprillil kell 17. 30
Oliver Orro: „Moodsa suurlinna poole. Linnamajanduse ja ehituskultuuri moderniseerumisest 20. sajandi alguse Tallinnas“.
Registreeri SIIN

Loengud toimuvad Vene tn 17, osalemiseks palume end eelnevalt registreerida.
Sissepääs muuseumi sooduspiletiga 3 €.

Info: Pia Ehasalu, tel 6104171, pia.ehasalu@linnamuuseum.ee

2016 oli Tallinna Linnamuuseumile uute suundade aasta

Tallinna Linnamuuseum avas 2016. aastal kaks uut muuseumi Tallinna vanalinnas ja esimese Eesti muuseumina virtuaalekspositsiooni Google Arts & Culture platvormil, mis võimaldab muuseumi ja selle varadega tutvuda kõikjal maailmas.

2016. aasta oli Tallinna Linnamuuseumile edukas, kokku külastas meie muuseume 221 067 huvilist ja avati 50 näitust. 2969 ekskursioonist võttis osa 45 815 inimest, 1235 muuseumitunnist 22 410 osalejat, mis teeb tuhatkond õppurit eelmisest aastast rohkem. Lisaks toimus 405 mitmesugust üritust nagu perepäevad, loengud, kohtumisõhtud ja kontserdid.
Linnamuuseumi direktor Kalmar Ulm tõdeb, et „Möödunud aastal nõudsid suuremat tähelepanu viies muuseumis tehtud suuremad ekspositsiooni uuendustööd ja investeeringud ajalooliste hoonete renoveerimisse ja kaasajastamisse. Keerukaimaks ehitus- ja restaureerimisobjektiks osutus vanalinnas avatud uus Raidkivimuuseum. Samas töötasime välja ka tulevaste muuseumide kontseptsioonid, nende avamine jääb 2017. aastasse.”
Tallinna päeval, 13. mail avas uksed Linnamuuseumi mitmeaastase töö tulemus, ajaloolistesse kasemattidesse rajatud Raidkivimuuseum. Seni külastajatele suletuna seisnud 17. sajandi lõpust pärit Ingeri bastioni käigud on nüüdseks tervikuna renoveeritud, sinna kujundatud uus muuseum on otseühenduses Kiek in de Köki ja Bastionikäikude muuseumiga. Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia nominendina on Raidkivimuuseum jäädvustatud ka raamatus „Ruumipilt 2016″.
2016. aasta algus tõi uue väljakutsena muuseumi koosseisu uue üksuse, Tallinna Vene muuseumi. Aastaga korrastati ajaloolist hoonet, komplekteeriti muuseumi meeskond, valmistati ette 2017 avatav uus aastanäitus, töötati välja haridusprogrammid ja ekskursioonid.
Möödunud aastal külastas Linnamuuseumit kaks revisjonikomisjoni: linnakantselei ja Tallinna Linnavolikogu oma. Tallinna Linnavolikogu revisjoni lõpuakt tunnustas Linnamuuseumi tegusust, arenemisvõimelisust ja sihtgruppidele orienteeritust. Kontrollijad märkisid, et muuseum „on väga mitmekülgne ja võimekas muuseum Eesti muuseumide maastikul” ning on tegutsenud Tallinna kultuuripärandi väärtustamisel, haridustöös ja rahvusvähemuste kaasamisel eesmärgipäraselt.
2016. aastal asus Linnamuuseum ellu viima Tallinna Haridusameti ja Kultuuriameti koostöös sündinud projekti, mille eesmärgiks on võimaldada edaspidi igale õpilasele vähemalt kord aastas tasuta muuseumitund. Uut muuseumipublikut kaasavatest üritustest väärib esile tõstmist ka koostöö mitme välissaatkonnaga. Neist kõige edukamaks ja külastatavamaks osutus Linnamuuseumi ning Jaapani suursaatkonna koostöös Kiek in de Köki suurtükitornis eksponeeritud rändnäitus “Sõdalase tee. Jaapani võitluskunstide ajalugu”.
Kõige uuenduslikumaks osaks Tallinna linnamuuseumi läinud aasta tegemistest tuleb aga pidada virtuaalekspositsiooni Google Arts & Culture platvormil, mis on esimene omasugune Eestis ja mis võimaldab muuseumi ja selle varadega tutvuda kõikjal maailmas. Nüüdseks on valminud viis virtuaalnäitust, hõlmates sissevaadet Tallinna Linnamuuseumi keskaegsesse kaupmehemajja, suurtükitorni Kiek in de Kök ja Peeter I majamuuseumisse. Projekt on valitud ka Eesti muuseumide aastaauhindadest Aasta muuseumiarendaja nominendiks.
Praeguseks koondab 2017. aasta lõpul oma 80. sünnipäeva tähistav Tallinna Linnamuuseum kümmet vanalinnas ja Kadriorus asuvat allüksust, mis säilitavad ja tutvustavad siinset ajalugu ja kultuuripärandit nii linna külalistele kui ka kohalikele kogukondadele.

Näitus „Karl IV, Tšehhia kuningas ja Püha Rooma keiser” suurtükitornis Kiek in de Kök

Suurtükitornis Kiek in de Kök on avatud Tšehhi ajaloo ühe olulisema kuninga ja keisri 700. sünniaastapäevale pühendatud näitus “Karl IV, Tšehhia kuningas ja Püha Rooma keiser”.

Näitus annab ülevaate Karl IV valitsemisaja ajaloolisest kontekstist, muutustest arhitektuuris ning Praha tähtsusest sel õitsenguajaks peetaval perioodil. Näituse juurde kuuluvad neliteist Tšehhi Rahvusmuuseumi kollektsiooni kuuluvat arhitektuurilist kivifragmenti 14. sajandi Praha ehitistest ja skulptuuridest. Enamik neist pärineb tuntuima tolleaegse arhitekti – Petr Parléři töökojast. Lisaks ilmestavad näitust kaks Karl IV aegset kuldtukatit.

Näitusetekstid ja esinduslik pildimaterjal tutvustavad Karl IV valitsemisaega ning Praha kui kuningliku ja alates 1355. aastas keiserliku metropoli ajalugu. Lisaks tutvustab näitus Tšehhia ja Balti regiooni kultuurilisi ning vaimseid kontakte 14. sajandil. Karl IV hoidis diplomaatilisi suhteid Balti regiooniga, Läänemere äärest läks Tšehhiasse merevaigutee, mida mööda liikusid Luksemburgi dünastia liikmete käsutusse luksusesemed.

Näituse on koostanud Tšehhi Rahvusmuuseum ja selle Eestisse toomist toetas Tšehhi Vabariigi Suursaatkond Eestis. Näitus jääb avatuks 28. veebruarini 2017.

Neitsitorni muuseumkohvikus on avatud Tallinna kohvikukultuurist rääkiv näitus “Kohtume kohvikus! – Tallinna kohvikukultuurist 1920.–1930. aastatel.

Näituse väljapanekus on tolle ajastu Tallinna kohvikukultuuriga seotud esemed Tallinna Linnamuuseumi kogudest. Vitriinides leiab kohvikutarbeid tassidest ja kannudest grammofonini. Torni teise korruse kohvikukultuuri teema ja ajastuga haakub fotonäitus kõrvalgaleriil, mis kajastab perioodi 1930. aastatest, kui Neitsitorn oli eelkõige eluruumiks ja koduks. Samuti on näitusel ühisosa võlvkeldris oleva väljapanekuga “Magus kaup”, mis esitleb esimese vabariigi aegset Tallinna magusatootmist.

Näituse on koostanud kunstnik Lilian Juhkam ja kuraator Tõnu Pedaru.

Kohvikukultuuri näitust tutvustame lõppeva aasta sees ka osana Neitsitorni ekskursioonist, mida saab tellida siit: http://linnamuuseum.ee/neitsitorn/ekskursioonid/.

Tallinna Vene muuseumis algavad uuendustööd

Tallinna Linnamuuseumisse kuuluvas Tallinna Vene muuseumis algasid ekspositsiooni uuendustööd. Muuseum jääb kaheks kuuks külastajatele suletuks, kuid alates veebruarist olete oodatud taas uutele näitustele, ekskursioonidele, muuseumitundidesse ja kohtumistele huvitavate lektorite ja teadlastega.

17. 02. 2017 avame Pikk tänav 29a aastanäituse „Vene trükisõna Tallinnas 19. sajandi algusest 1940. aastani”, mis tutvustab venekeelse trükisõna ajalugu Tallinnas.

Näitusel käsitletakse poliitilisi ja sotsiaalseid protsesse, mis mõjutasid vene trükisõna Tallinnas erinevatel ajastutel ning vene trükisõna üldises kontekstis. Tähelepanu pööratakse murrangulistele vene kirjakeele reformidele 1708. ja 1918. aastal, mille tulemusel on vene kirjakeel kujunenud selliseks, nagu ta praegu on.

Eriline koht on näitusel Aleksander Borissovi erakollektsiooni kuuluvatel rariteetidel, mis moodustavad enamiku eksponeerimisele tulevast kirjalikust materjalist.

Tallinna Vene muuseum on Eesti  vene kultuuri ja Tallinna eri rahvustest kodanike eluolu tutvustav muuseum, mis kuulub alates 2016. aasta algusest Tallinna Linnamuuseumi koosseisu. Juba 15. sajandi alguse allikates mainitud hoonet on hiljem korduvalt ümber ehitatud ja kultuuriloos on see teada ka kui Ants Laikmaa ateljee-kooli esimene asukoht. Pärast ekspositsiooniuuendusi saab uuesti külastada ka samas hoones tegutsevat Linnamuuseumi lektooriumisaali.

Tallinna Linnamuuseumis alustas 1. detsembrist töökeskkonnanõukogu töörühm

Tallinna Linnamuuseum laienes 2016. aastal kahe üksuse, Tallinna Vene muuseumi ja Raidkivimuuseumi võrra ning tuleva aasta plaanidesse kuulub veel kahe filiaali, Tallinna Käsitöölise maja ning Dominiiklaste kloostri lisandumine. Seoses organisatsiooni kasvamise ja arenguga on alates 1. detsembrist 2016 muuseumis loodud töökeskkonnanõukogu töörühm, mis hakkab töötajate ja tööandja koostöös lahendama ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Nõukogu ülesandeks on tegeleda töökeskkonna küsimustega võimalikult igapäevaselt nii töötaja tasandil kui ka lahendades ühiseid üldküsimusi. Sel eesmärgil ootab nõukogu kõigi Linnamuuseumi töötajate kaasamõtlemist ja ettepanekuid, kuidas ühist töökeskkonda edaspidi kujundada ja panna tähele selle tervislikkust ja turvalisust.

Tallinna Linnamuuseumi töökeskkonnanõukogu koosseis:

Rita Rahu, konservaator (töökeskkonnavolinik) rita.rahu@linnamuuseum.ee,

Merike Neidorp, kuraator (töökeskkonnavolinik), merike.neidorp@linnamuuseum.ee,

Marge Väljari, haldus- ja sisekontrollispetsialist, marge.valjari@linnamuuseum.ee,

Lennart Kumm, haldusjuht, lennart.kumm@linnamuuseum.ee.

Tallinna Linnamuuseumi virtuaalekspositsioon Google Arts&Culture platvormil on Eesti muuseumide aastaauhindade Arenduse MuuSa nominent!

Eesti muuseumide aastaauhinnad tunnustavad parimaid muuseumispetsialiste ja toovad esile muuseumitöö erinevaid tahke, auhindu antakse välja kümnes kategoorias. Laureaadid selguvad nende hulgast 27. jaanuaril Eesti Rahva Muuseumis. Arenduse MuuSa ehk aasta muuseumiarendajanominendid on Eesti Maanteemuuseum, Tallinna Linnamuuseum ja Okupatsioonide muuseum. Põhjalikuma ülevaate nominentidest leiab SIIT.

Tallinna linnamuuseum avas esimese Eesti muuseumina Google Arts & Culture platvormil virtuaalekspositsiooni, mis võimaldab muuseumi ja selle varadega tutvuda kõikjal maailmas. Google Arts & Culture platvormi kaudu on võimalik lähemalt vaadata tuhandeid kultuuriobjekte – arhiive, rahvusparke ja muuseume üle maailma, sh Briti muuseum, MoMA, Musée d’Orsay. Nüüdsest kuulub sellesse ritta ka Tallinna Linnamuuseum.

Veebiekspositsioon koosneb 3D virtuaaltuuridest ja neist moodustatud virtuaalnäitustest ning kõrgresolutsioonis fotodest museaalidest. Selleks tõi Linnamuuseum avalikkuse ette üle 160 museaali, millest omakorda üle 2/3 on seni olnud kogudes vaatajate eest peidus.

Tallinna Linnamuuseumi ekspositsiooniga saab tutvuda: www.google.com/culturalinstitute/beta/u/0/partner/tallinn-city-museum

Uus vitriininäitus „Helk ja läbipaistvus. Klaas Aet ja Jüri Kuuskemaa kogust“ Tallinna Linnamuuseumi keskaegses kaupmehemajas

Tallinna Linnamuuseumi teise korruse trepigaleriis avati 18. oktoobrist uus väike vitriininäitus „Helk ja läbipaistvus. Klaas Aet ja Jüri Kuuskemaa kogust.“ Linnamuuseumi väiksed vitriininäitused annavad võimaluse tutvustada põnevamaid tahke siinsete kollektsionääride ja uurijate kogudest, mis muidu on avalikkuse pilgu eest enamaltjaolt varjatud.

Aet ja Jüri Kuuskemaa on üht-teist antikvaarset pärinud vanematelt ja soetanud ka ise kunstnikukäega loodut. Osalt koduseks
tarbevaraks, osalt lihtsalt silmarõõmuks, ütlevad nad ise. Üheks nende huvivaldkonnaks on klaas. „Klaas on habras ja on seetõttu varasematest sajanditest vähem säilinud kui
näiteks metallist või puust valmistatud esemeid. Tõelisteks muuseumiharuldusteks on siin värvilise emailmaalinguga flakoon, baroksete graveeringutega veiniklaas ja teepurk, mõned näited „kuldklaasist”. Omamoodi lõbu on meile pakkunud messingkorkidega värviliste teepurkide talletamine, millest vitriini on mahtunud vaid üks. Antikvaarselt on ehk kõige vä1 rtuslikum rokokoolikult koketne prantsuse klaasimaal „Tütarlaps viinamarjakobaraga” kuldsinises varaklassitsistlikus raamistuses,“ tõdeb Jüri Kuuskemaa.
„Lisaks 18.-19. sajandi klaasesemetele on Aet kogunud süvenenumalt Eesti klaasi. Õigupoolest on klaas oma vormi- ja värvikülluses, esemeliikide rohkuses ning dekoreerimisviiside paljususes ühe koduse kollektsiooni jaoks hõlmamatu. Aet on eelistanud lakoonilisi disainerlikke vorme toretsevale kristallile. Haruldasemate Eesti esemete hulka vitriinis kuulub leht- ja lillemaalingutega Lorupi klaas.
Vitriini piiratud pinnal on eksponeeritud vaid väike osa kollektsioonist. Eksootika mõttes on lisatud mõned kunstiliselt tagasihoidlikud, kuid koduarheoloogilist päritolu pisiesemed, mis on tulnud välja vana maja aiast või põrandate alt Haapsalus.“


Fotodel:
Aet ja Jüri Kuuskemaa tutvustasid Tallinna Linnamuuseumis avatud vitriininäitusel oma klaasesemetekogu, näituse kuulutas avatuks Tallinna Linnamuuseumi direktor Kalmar Ulm.

Fotod Jaan Künnap, Tallinna Linnamuuseum

Tallinna Linnamuuseum on esimese Eesti muuseumina nähtav Google Arts & Culture platvormil

Tallinna linnamuuseum avas esimese Eesti muuseumina Google Arts & Culture platvormil virtuaalekspositsiooni, mis võimaldab muuseumi ja selle varadega tutvuda kõikjal maailmas. Veebiekspositsioon koosneb 3D virtuaaltuuridest ja neist moodustatud virtuaalnäitustest ning kõrgresolutsioonis fotodest museaalidest.

Loe lähemalt

Tallinna Linnamuuseumi töö hinnati tulemuslikuks

Tallinna Linnamuuseum on aastatel 2014-2015 tegutsenud Tallinna kultuuripärandi väärtustamisel, haridustöös ja rahvusvähemuste kaasamisel eesmärgipäraselt, tõdes Tallinna Linnavolikogu revisjon. Loe lähemalt

Tallinna Linnamuuseumi lugudepagas ühendab ajaloo turismimaailmaga

2016. aasta Eesti Muuseumimeene Auhindadel EMMA pälvis II koha Tallinna Linnamuuseumi E. Vilde muuseumi ukserääkija „Ära sega! Loen Vildet”. Muuseumi identiteeti kandev meene toob “Vilde lugemise” tänasesse päeva ja ka ootamatusse konteksti.

Nn. ukserääkija (inglise k doorhanger) on tavaelus kasutusel peamiselt hotellides ja firmakingitusena. Uus meene on hästi vastu võetud noorema külastaja poolt ja andnud inspiratsiooni ka muuseumitundele.

Reisimees Vilde kõrval, kes oma elus mõnegi päeva hotellides veetis, on teisedki muuseumi filiaalid andnud oma panuse turismivaldkonda. Tallinna Linnamuuseum on Tallinnaga seotud lugude ja legendide ammendamatu allikas, tõdeti Rahvusvahelisel turismipäeval. 27. septembril jagati Tallinnas Solo Sokos Hotell Estoria restoranis Merineitsi põnevamate lugude loojatele tunnustusmärke sõnumiga “Key to Estonia – Best Story 2016“. Estoria hotellis on kujundatud Tallinna Linnamuuseumist pärit lugudega neli numbrituba: Netsitorni, Kiek in de Köki, Bastionikäikude ja kuulsa Minox’ kaamera teemal, viimast võib näha Raevangla Fotomuuseumis.

Täname kõiki kolleege Tallinna Linnamuuseumist, kes lugude kogumise ja esile toomisega on tegelenud!

Rahvuskultuuride nädal oli Tallinna Linnamuuseumis rahvarohke

Tallinna Rahvuskultuuride nädalal 19.-24. septembril toimus Tallinna linnamuuseumis mitmeid tasuta ekskursioone, loenguid ja töötube.

Kokku külastas kõiki Tallinna Linnamuuseumis ja filiaalides toimunud Rahvuskultuuride nädala üritusi 470 inimest. Lisaks oli veel arvukalt neid, kes said osa sel nädalal Neitsitorni kokkade valmistatud rahvusroogade menüüst.

Suur tänud kõigile, kes aitasid kaasa Rahvuskultuuride nädala edule!

Raidkivimuuseum on ESL aastapreemia konkursi nominent

Bastionikäikudesse kujundatud Raidkivimuuseum on Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia konkursi nominent ja jäädvustatakse ka 9. detsembril auhinnatseremooniaks valmivas raamatus „Ruumipilt 2016″.

Bastionikäikudes asuva Raidkivimuuseumi kujundusmeeskonda kuulusid Tallinna Linnamuuseumi poolt Raidkivimuuseumi kuraator Risto Paju, lisaks filmikunstnik Jaagup Roomet ning arhitektid Maarja Varkki ja Helle-Triin Hansumäe.

Linnamuuseumi direktor Kalmar Ulm tõdeb, et tööle eelnes pikk ja keeruline ettevalmistusperiood, mis algas juba 2011. aastal. Kuraator Risto Paju on nüüd lõpuks rõõmus, et koostöös Maarja, Jaagupi, Helle-Triinu ja „ajahambaga” on õnnestunud luua muuseumiruum, mis on külastajatele tõeliselt meeldinud.

Žürii koosseisus sisearhitekt Anja Dirks (Holland), filosoof Eik Hermann, arhitekt Kadri Klementi, sisearhitekt Mari Kurismaa ja sisearhitekt Raul Tiitus valis viies kategoorias välja kokku 27 nominenti. Kadri Klementi rõõmustas, et paljud preemiale kandideerivatest interjööridest on avalikud ehk kõigile huvilistele igapäevaselt avatud elamuslikud ruumid. Valiku tegi keerukaks heade kandidaatide rohkus ja kokkuvõttes sai otsustavaks autorite meisterlikkus ruumiterviku loomisel interjööri otstarvet ja sisu peenetundeliselt esile tõsta ja väärtustada.

Võitjad tehakse teatavaks arhitektuurivaldkonna aastapreemiate galal 9. detsembril 2016 teatris NO99, kui kuulutatakse välja ka Eesti Arhitektide Liidu, Maastikuarhitektide Liidu ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali preemiad. Sel puhul koostatakse nominentide virtuaalne ühisnäitus ja antakse välja raamat„Ruumipilt 2016″.

Sisearhitekti Maarja Varkki tõdes nominatsiooni puhul tagasi vaadates, et enim meeldib talle valminud muuseumi juures valguslahendus tervikuna: liikumisanduritega ruum on pidevas muutumises sõltuvalt külastaja liikumisest. Kõige huvitavam oli talle koostöö filmikunstnik Jaagup Roometiga: „Jaagupil oli algusest peale väga selge ja kaasahaarav nägemus, mis esitas suure väljakutse projekteerimisele. Kõige raskem oligi eesmärki teenivate lahenduste leidmine nii keerulises ja eriskummalises interjööris. Kui me tööd alustasime, siis ruumis põrand alles puudus, keset käike voolas vesi ja kahel pool olid mudavallid. Protsess kujunes küll oodatust pikemaks, kuid tulemus on selline nagu ette sai kujutatud. Edaspidiseks võtan sellest tööst kaasa kinnistuva tunde, et autorina on minu õigus ja kohustus olla teostaja, st ehitajaga jonnakas, et tulemus saaks selline, nagu oli visioon ja tellijale lubatud! Ja kindlasti veendumuse, et ka pöörased lahendused on täiesti teostatavad!”

Lähemalt saab võistlusest lugeda ESL kodulehelt: http://www.esl.ee/2016/09/05/selgunud-on-esli-aastapreemia-2016-nominendid/

Fotode autor on Paco Ulman.

Uus pilk Tallinnale 19. sajandi muutuste tuultes

20. augustist on Tallinna Linnamuuseumi keskaegses kaupmehemajas Vene 17 avatud kolmanda korruse uuendatud näitusesaal, mis esitleb muuseumi ainulaadset Tallinna linnavaadete kogu ja senist külastajate lemmikeksponaati, värskenduse läbinud Tallinna vanalinna maketti.

Uus osa püsiekspositsioonist käsitleb muutuvat linnaruumi ajavahemikus 1825-1914, mil seni valdavalt keskaegse ilmega Tallinnast kujunes tänapäevane moodne linn. Väljapaneku keskmes on väikese uuenduskuuri läbinud Tallinna makett, mis tutvustab linna sellisena, nagu see nägi välja 1825. aastal. Tervikpilti täiendab samast aastast pärinev linna ja lähiümbruse kaart.

Püsinäituse olulise uue osa moodustavad Tallinna 19. sajandi linnavaated, mis jäädvustavad tänaseks suuresti muutunud linnapilti. Tallinna Linnamuuseumi valduses olevasse suurimasse Tallinna 19. sajandi linnavaadete kogusse kuuluvat 17 ajaloolist tööd on varem olnud võimalik harva näha vaid näituste puhul. Nüüd loovad need koos maketi ja kaardiga tervikliku pildi sellest, kuidas Tallinn nägi välja enne raudteede ehitamist ja sellega kaasas käinud linnastumislainet ja milline oli 20. sajandi alguseks.

Tallinna Linnamuuseumi linnavaadete kogusse kuulub tuntud töid kuulsatelt meistritelt nagu Karl Ferdinand von Kügelgen, samuti fotograafiaeelsel ajastul moodi tulnud reisimuljete jäädvustusi kui ilmekaid kultuuriloolisi dokumente.

Vaade Tallinnale linnuperspektiivist kahe sajandi eest:

Tallinna 1825. aasta maketi valmistasid 2002. aastal Õismäe gümnaasiumi õpilased õpetaja Arnold Verte juhendamisel.

Oldekop. Turg Raekoja platsil.  1814, guašš, paber.

Linnamuuseum kutsub: osale muuseumi loomisel!

Kutsume linnakodanikke oma valduses olevatest haruldustest teada andma ja neid tutvustama uue, loodava käsitöölise muuseumi püsiekspositsioonis. Eelkõige on muuseum huvitatud 18. sajandist pärit käsitööesemetest.

Peatselt avatakse Raekoja plats 12, otse Raeapteegi akende all juba algselt käsitööliste majana tuntud hoones kohalikkukäsitöötraditsiooni kajastav muuseum. Senine Kultuuriväärtuste ameti maja, suurepäraselt säilinud ajaloolise interjööriga hoone muutub Tallinna Linnamuuseumi filiaalina üldsusele avatuks.

Ekspositsiooni kujundamist juhtiv Linnamuuseumi teadur-koguhoidja ja vanalinna seltsi liige Risto Paju tegi selle töö juures ettepaneku, et muuseumi kogu loomisel saaksid koostööd teha ka linnakodanikud ise. Nii võiks kasu olla mitmepoolne: oma vara eksponeerijad saaksid selle kohta lisateadmisi ja vajadusel ka asjatundliku restauraatori abi.

Kellel on kodus mõni 18. sajandist pärit ese, mida ta oleks nõus deponeerima Linnamuuseumile, võib võtta ühendust Risto Pajuga risto.paju@linnamuuseum.ee, kellele võiks saata ka pakutava eseme pildi.

Praeguseks on Linnamuuseum koos Jüri Kuuskemaa ja sisekujundaja Maile Grünbergiga alustanud ekspositsiooni kujundamist. 18. sajandi Tallinna elu kajastav käsitöölise muuseum on kavas avada juba tänavu, kusjuures keskaegsesse dornsesse kujundatavas magamisruumis eksponeeritakse ka Jüri Kuuskemaa enda kogusse kuuluvaid mööbliesemeid. Samasugust harukordset võimalust esitleda oma kogusse kuuluvaid esemeid otse vanalinna südames pakub Tallinna Linnamuuseum nüüd ka teistele linnakodanikele.

Koostööd kollektsionääridega kavandab Linnamuuseum edaspidi teha mitmes plaanis. Samasuunalise järje saab ka Vene 17 praegu avatud väike vitriininäitus tuntud kollektsionääri Jaanus Idla kogust.

Tallinna Mustpeade vennaskonnale kuulunud tool aastast 1753, Tallinna Linnamuuseumi mööblikogu.

Delfti fajanist taldrik 18. sajandist, Tallinna Linnamuuseumi keraamikakogu

Tallinna Linnamuuseumi uudiskiri „Laegas” jagab infot muuseumis toimuvast

Uudiskiri on hea infoallikas nii lapsevanemale, pedagoogile kui ka ajaloohuvilisele, pakkudes ülevaadet uuematest ja avatavatest näitustest ja ekspositsiooniuuendustest. Siin on tutvustatud 2016. aasta teema- ja elamuspäevi, haridusprogramme, ekskursioone, üritusi, antakse põgus ülevaade, mis Tallinna Linnamuuseumi alla koondunud tosinas muuseumis toimub.

Linnamuuseumi teadusdirektor Pia Ehasalu ja teadur-koguhoidja Ando Pajus tutvustavad „Laeka” lehekülgedel Tallinna rae privileegidelaeka maalinguid. Neist esiküljel olev linnamüüri kujutis on üks vanemaid ja ikoonilisemaid Tallinna vaateid.

Risto Paju, uue bastionikäikudes avatava raidkivimuuseumi kuraator tutvustab siinsete kiviraidurite peent tööd, mis hoidlatest väljatooduna moodustab omalaadse „Varemete linna”.

„Laekas” räägitakse lähemalt ka tänavustest näitustest: kevadel avatakse Vene 17 keskaegses kaupmehemajas relvanäitus „Ähvardav teras”, kuni suveni on fotomuuseumis võimalik näha Eesti esimesi naisfotograafe tutvustavat näitust „Varjust välja”, Kalamaja lastemuuseumi „Miiamilla” näitus „Paberist võlutud” räägib paberi lõputuist võimalustest.

Lae uudiskiri “Laegas” alla (59Mb ZIP)

Uus haridusprogramm “Keskaja mängud”

Keskajal elanud lapsed ratsutasid puuhobustega, viskasid
nöörist rõngaid, lõid pada, mängisid „hane“ või „6 ruudu“
lauamängu ning tegid muud põnevat. Tänapäeva lapsed saavad
neid mänge ise proovida. Ilusa ilma korral mängitakse õues,vihma korral sees.
  • SOBIB: lapsed alates 5 eluaastast
  • KESTAB: 1-1.5 tundi
  • HIND: 4 eurot lapse kohta
  • PROGRAMMI TELLIMINE: haridus@linnamuuseum.ee või 6155184

Keraamika avahoidla

Vene 17 peahoone keldris saab tutvuda uut tüüpi ekspositsioonipinna – avatud keraamikahoidlaga. Tegemist on muuseumi tööruumiga, kus on hoiustatud Linnamuuseumi keraamikakogusse kuuluvad ligi 2000 portselan- ja fajansseset Eestist, Euroopast, aga ka Hiinast ja Jaapanist. Lisaks on ajutise näitusena eksponeeritud koobaltmaalingutega ahjukahlid ja Madalmaadest pärit keraamilised seinaplaadid.

Keraamika avahoidla on avatud teisipäevast  pühapäevani 10.30-17.30

Sissepääs muuseumipiletiga

Pane tähele! Keraamika avahoidlat mahub korraga külastama 12 inimest, sissepääs järjekorra alusel.

Ilmunud on raamat Tallinna väiketöökodade kristallist

Valminud on uus raamat – “Tallinna väiketöökodade kristall 1935 – 1940″.

Väljaanne tutvustab tallinnas 1930. aastate II poolel tegutsenud vähetuntud kristallilihvimise töökodasid, kus kaunistati enamasti välismaalt sissetoodud kristallitoorikuid välismaiste mustrite eeskujul.

Albumiosa annab ülevaate viie kristallilihvimise väiketöökoja tänaseks harulduseks muutunud toodangust kaubamärkidega “Geve Kristall”, “Ippe Kristall”, Briljant”, “Aare”, “Tinakristall A. Amos”

Eesti ja inglise keeles. Autor Urve Mankin, kujundaja Anne Järvpõld, fotograaf Jaan Künnap.

LINNAMUUSEUM.EE - KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. ILMA LOATA KOPEERIMINE KEELATUD.