Vene tn. 17 asuva Linnamuuseumi hoone ajalugu ulatub tagasi 14. sajandisse. Muuseumi ekspositsioon tutvustab Tallinna ajalugu muinasaja lõpust kuni Eesti taasiseseisvumiseni.

MUUSEUM ON AVATUD:

T–P 10.30–18.00. Kassa suletakse 17.30

Suletud: Esmaspäeviti ja riiklikel pühadel

Riiklike pühade eel suletakse muuseum 3 tundi varem: 23. veebruaril, 22. juunil, 23. detsembril, 31. detsembril

Tallinna Linnamuuseumi virtuaalekspositsioon Google Arts&Culture platvormil on Eesti muuseumide aastaauhindade Arenduse MuuSa nominent!

Eesti muuseumide aastaauhinnad tunnustavad parimaid muuseumispetsialiste ja toovad esile muuseumitöö erinevaid tahke, auhindu antakse välja kümnes kategoorias. Laureaadid selguvad nende hulgast 27. jaanuaril Eesti Rahva Muuseumis. Arenduse MuuSa ehk aasta muuseumiarendajanominendid on Eesti Maanteemuuseum, Tallinna Linnamuuseum ja Okupatsioonide muuseum. Põhjalikuma ülevaate nominentidest leiab SIIT.

Tallinna linnamuuseum avas esimese Eesti muuseumina Google Arts & Culture platvormil virtuaalekspositsiooni, mis võimaldab muuseumi ja selle varadega tutvuda kõikjal maailmas. Google Arts & Culture platvormi kaudu on võimalik lähemalt vaadata tuhandeid kultuuriobjekte – arhiive, rahvusparke ja muuseume üle maailma, sh Briti muuseum, MoMA, Musée d’Orsay. Nüüdsest kuulub sellesse ritta ka Tallinna Linnamuuseum.

Veebiekspositsioon koosneb 3D virtuaaltuuridest ja neist moodustatud virtuaalnäitustest ning kõrgresolutsioonis fotodest museaalidest. Selleks tõi Linnamuuseum avalikkuse ette üle 160 museaali, millest omakorda üle 2/3 on seni olnud kogudes vaatajate eest peidus.

Tallinna Linnamuuseumi ekspositsiooniga saab tutvuda: www.google.com/culturalinstitute/beta/u/0/partner/tallinn-city-museum

Uus vitriininäitus „Helk ja läbipaistvus. Klaas Aet ja Jüri Kuuskemaa kogust“ Tallinna Linnamuuseumi keskaegses kaupmehemajas

Tallinna Linnamuuseumi teise korruse trepigaleriis avati 18. oktoobrist uus väike vitriininäitus „Helk ja läbipaistvus. Klaas Aet ja Jüri Kuuskemaa kogust.“ Linnamuuseumi väiksed vitriininäitused annavad võimaluse tutvustada põnevamaid tahke siinsete kollektsionääride ja uurijate kogudest, mis muidu on avalikkuse pilgu eest enamaltjaolt varjatud.

Aet ja Jüri Kuuskemaa on üht-teist antikvaarset pärinud vanematelt ja soetanud ka ise kunstnikukäega loodut. Osalt koduseks
tarbevaraks, osalt lihtsalt silmarõõmuks, ütlevad nad ise. Üheks nende huvivaldkonnaks on klaas. „Klaas on habras ja on seetõttu varasematest sajanditest vähem säilinud kui
näiteks metallist või puust valmistatud esemeid. Tõelisteks muuseumiharuldusteks on siin värvilise emailmaalinguga flakoon, baroksete graveeringutega veiniklaas ja teepurk, mõned näited „kuldklaasist”. Omamoodi lõbu on meile pakkunud messingkorkidega värviliste teepurkide talletamine, millest vitriini on mahtunud vaid üks. Antikvaarselt on ehk kõige vä1 rtuslikum rokokoolikult koketne prantsuse klaasimaal „Tütarlaps viinamarjakobaraga” kuldsinises varaklassitsistlikus raamistuses,“ tõdeb Jüri Kuuskemaa.
„Lisaks 18.-19. sajandi klaasesemetele on Aet kogunud süvenenumalt Eesti klaasi. Õigupoolest on klaas oma vormi- ja värvikülluses, esemeliikide rohkuses ning dekoreerimisviiside paljususes ühe koduse kollektsiooni jaoks hõlmamatu. Aet on eelistanud lakoonilisi disainerlikke vorme toretsevale kristallile. Haruldasemate Eesti esemete hulka vitriinis kuulub leht- ja lillemaalingutega Lorupi klaas.
Vitriini piiratud pinnal on eksponeeritud vaid väike osa kollektsioonist. Eksootika mõttes on lisatud mõned kunstiliselt tagasihoidlikud, kuid koduarheoloogilist päritolu pisiesemed, mis on tulnud välja vana maja aiast või põrandate alt Haapsalus.“


Fotodel:
Aet ja Jüri Kuuskemaa tutvustasid Tallinna Linnamuuseumis avatud vitriininäitusel oma klaasesemetekogu, näituse kuulutas avatuks Tallinna Linnamuuseumi direktor Kalmar Ulm.

Fotod Jaan Künnap, Tallinna Linnamuuseum

Tallinna Linnamuuseum on esimese Eesti muuseumina nähtav Google Arts & Culture platvormil

Tallinna linnamuuseum avas esimese Eesti muuseumina Google Arts & Culture platvormil virtuaalekspositsiooni, mis võimaldab muuseumi ja selle varadega tutvuda kõikjal maailmas. Veebiekspositsioon koosneb 3D virtuaaltuuridest ja neist moodustatud virtuaalnäitustest ning kõrgresolutsioonis fotodest museaalidest.

Loe lähemalt

Tallinna Linnamuuseumi töö hinnati tulemuslikuks

Tallinna Linnamuuseum on aastatel 2014-2015 tegutsenud Tallinna kultuuripärandi väärtustamisel, haridustöös ja rahvusvähemuste kaasamisel eesmärgipäraselt, tõdes Tallinna Linnavolikogu revisjon. Loe lähemalt

Tallinna Linnamuuseumi lugudepagas ühendab ajaloo turismimaailmaga

2016. aasta Eesti Muuseumimeene Auhindadel EMMA pälvis II koha Tallinna Linnamuuseumi E. Vilde muuseumi ukserääkija „Ära sega! Loen Vildet”. Muuseumi identiteeti kandev meene toob “Vilde lugemise” tänasesse päeva ja ka ootamatusse konteksti.

Nn. ukserääkija (inglise k doorhanger) on tavaelus kasutusel peamiselt hotellides ja firmakingitusena. Uus meene on hästi vastu võetud noorema külastaja poolt ja andnud inspiratsiooni ka muuseumitundele.

Reisimees Vilde kõrval, kes oma elus mõnegi päeva hotellides veetis, on teisedki muuseumi filiaalid andnud oma panuse turismivaldkonda. Tallinna Linnamuuseum on Tallinnaga seotud lugude ja legendide ammendamatu allikas, tõdeti Rahvusvahelisel turismipäeval. 27. septembril jagati Tallinnas Solo Sokos Hotell Estoria restoranis Merineitsi põnevamate lugude loojatele tunnustusmärke sõnumiga “Key to Estonia – Best Story 2016“. Estoria hotellis on kujundatud Tallinna Linnamuuseumist pärit lugudega neli numbrituba: Netsitorni, Kiek in de Köki, Bastionikäikude ja kuulsa Minox’ kaamera teemal, viimast võib näha Raevangla Fotomuuseumis.

Täname kõiki kolleege Tallinna Linnamuuseumist, kes lugude kogumise ja esile toomisega on tegelenud!

Rahvuskultuuride nädal oli Tallinna Linnamuuseumis rahvarohke

Tallinna Rahvuskultuuride nädalal 19.-24. septembril toimus Tallinna linnamuuseumis mitmeid tasuta ekskursioone, loenguid ja töötube.

Kokku külastas kõiki Tallinna Linnamuuseumis ja filiaalides toimunud Rahvuskultuuride nädala üritusi 470 inimest. Lisaks oli veel arvukalt neid, kes said osa sel nädalal Neitsitorni kokkade valmistatud rahvusroogade menüüst.

Suur tänud kõigile, kes aitasid kaasa Rahvuskultuuride nädala edule!

Raidkivimuuseum on ESL aastapreemia konkursi nominent

Bastionikäikudesse kujundatud Raidkivimuuseum on Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia konkursi nominent ja jäädvustatakse ka 9. detsembril auhinnatseremooniaks valmivas raamatus „Ruumipilt 2016″.

Bastionikäikudes asuva Raidkivimuuseumi kujundusmeeskonda kuulusid Tallinna Linnamuuseumi poolt Raidkivimuuseumi kuraator Risto Paju, lisaks filmikunstnik Jaagup Roomet ning arhitektid Maarja Varkki ja Helle-Triin Hansumäe.

Linnamuuseumi direktor Kalmar Ulm tõdeb, et tööle eelnes pikk ja keeruline ettevalmistusperiood, mis algas juba 2011. aastal. Kuraator Risto Paju on nüüd lõpuks rõõmus, et koostöös Maarja, Jaagupi, Helle-Triinu ja „ajahambaga” on õnnestunud luua muuseumiruum, mis on külastajatele tõeliselt meeldinud.

Žürii koosseisus sisearhitekt Anja Dirks (Holland), filosoof Eik Hermann, arhitekt Kadri Klementi, sisearhitekt Mari Kurismaa ja sisearhitekt Raul Tiitus valis viies kategoorias välja kokku 27 nominenti. Kadri Klementi rõõmustas, et paljud preemiale kandideerivatest interjööridest on avalikud ehk kõigile huvilistele igapäevaselt avatud elamuslikud ruumid. Valiku tegi keerukaks heade kandidaatide rohkus ja kokkuvõttes sai otsustavaks autorite meisterlikkus ruumiterviku loomisel interjööri otstarvet ja sisu peenetundeliselt esile tõsta ja väärtustada.

Võitjad tehakse teatavaks arhitektuurivaldkonna aastapreemiate galal 9. detsembril 2016 teatris NO99, kui kuulutatakse välja ka Eesti Arhitektide Liidu, Maastikuarhitektide Liidu ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali preemiad. Sel puhul koostatakse nominentide virtuaalne ühisnäitus ja antakse välja raamat„Ruumipilt 2016″.

Sisearhitekti Maarja Varkki tõdes nominatsiooni puhul tagasi vaadates, et enim meeldib talle valminud muuseumi juures valguslahendus tervikuna: liikumisanduritega ruum on pidevas muutumises sõltuvalt külastaja liikumisest. Kõige huvitavam oli talle koostöö filmikunstnik Jaagup Roometiga: „Jaagupil oli algusest peale väga selge ja kaasahaarav nägemus, mis esitas suure väljakutse projekteerimisele. Kõige raskem oligi eesmärki teenivate lahenduste leidmine nii keerulises ja eriskummalises interjööris. Kui me tööd alustasime, siis ruumis põrand alles puudus, keset käike voolas vesi ja kahel pool olid mudavallid. Protsess kujunes küll oodatust pikemaks, kuid tulemus on selline nagu ette sai kujutatud. Edaspidiseks võtan sellest tööst kaasa kinnistuva tunde, et autorina on minu õigus ja kohustus olla teostaja, st ehitajaga jonnakas, et tulemus saaks selline, nagu oli visioon ja tellijale lubatud! Ja kindlasti veendumuse, et ka pöörased lahendused on täiesti teostatavad!”

Lähemalt saab võistlusest lugeda ESL kodulehelt: http://www.esl.ee/2016/09/05/selgunud-on-esli-aastapreemia-2016-nominendid/

Fotode autor on Paco Ulman.

Uus pilk Tallinnale 19. sajandi muutuste tuultes

20. augustist on Tallinna Linnamuuseumi keskaegses kaupmehemajas Vene 17 avatud kolmanda korruse uuendatud näitusesaal, mis esitleb muuseumi ainulaadset Tallinna linnavaadete kogu ja senist külastajate lemmikeksponaati, värskenduse läbinud Tallinna vanalinna maketti.

Uus osa püsiekspositsioonist käsitleb muutuvat linnaruumi ajavahemikus 1825-1914, mil seni valdavalt keskaegse ilmega Tallinnast kujunes tänapäevane moodne linn. Väljapaneku keskmes on väikese uuenduskuuri läbinud Tallinna makett, mis tutvustab linna sellisena, nagu see nägi välja 1825. aastal. Tervikpilti täiendab samast aastast pärinev linna ja lähiümbruse kaart.

Püsinäituse olulise uue osa moodustavad Tallinna 19. sajandi linnavaated, mis jäädvustavad tänaseks suuresti muutunud linnapilti. Tallinna Linnamuuseumi valduses olevasse suurimasse Tallinna 19. sajandi linnavaadete kogusse kuuluvat 17 ajaloolist tööd on varem olnud võimalik harva näha vaid näituste puhul. Nüüd loovad need koos maketi ja kaardiga tervikliku pildi sellest, kuidas Tallinn nägi välja enne raudteede ehitamist ja sellega kaasas käinud linnastumislainet ja milline oli 20. sajandi alguseks.

Tallinna Linnamuuseumi linnavaadete kogusse kuulub tuntud töid kuulsatelt meistritelt nagu Karl Ferdinand von Kügelgen, samuti fotograafiaeelsel ajastul moodi tulnud reisimuljete jäädvustusi kui ilmekaid kultuuriloolisi dokumente.

Vaade Tallinnale linnuperspektiivist kahe sajandi eest:

Tallinna 1825. aasta maketi valmistasid 2002. aastal Õismäe gümnaasiumi õpilased õpetaja Arnold Verte juhendamisel.

Oldekop. Turg Raekoja platsil.  1814, guašš, paber.

Linnamuuseum kutsub: osale muuseumi loomisel!

Kutsume linnakodanikke oma valduses olevatest haruldustest teada andma ja neid tutvustama uue, loodava käsitöölise muuseumi püsiekspositsioonis. Eelkõige on muuseum huvitatud 18. sajandist pärit käsitööesemetest.

Peatselt avatakse Raekoja plats 12, otse Raeapteegi akende all juba algselt käsitööliste majana tuntud hoones kohalikkukäsitöötraditsiooni kajastav muuseum. Senine Kultuuriväärtuste ameti maja, suurepäraselt säilinud ajaloolise interjööriga hoone muutub Tallinna Linnamuuseumi filiaalina üldsusele avatuks.

Ekspositsiooni kujundamist juhtiv Linnamuuseumi teadur-koguhoidja ja vanalinna seltsi liige Risto Paju tegi selle töö juures ettepaneku, et muuseumi kogu loomisel saaksid koostööd teha ka linnakodanikud ise. Nii võiks kasu olla mitmepoolne: oma vara eksponeerijad saaksid selle kohta lisateadmisi ja vajadusel ka asjatundliku restauraatori abi.

Kellel on kodus mõni 18. sajandist pärit ese, mida ta oleks nõus deponeerima Linnamuuseumile, võib võtta ühendust Risto Pajuga risto.paju@linnamuuseum.ee, kellele võiks saata ka pakutava eseme pildi.

Praeguseks on Linnamuuseum koos Jüri Kuuskemaa ja sisekujundaja Maile Grünbergiga alustanud ekspositsiooni kujundamist. 18. sajandi Tallinna elu kajastav käsitöölise muuseum on kavas avada juba tänavu, kusjuures keskaegsesse dornsesse kujundatavas magamisruumis eksponeeritakse ka Jüri Kuuskemaa enda kogusse kuuluvaid mööbliesemeid. Samasugust harukordset võimalust esitleda oma kogusse kuuluvaid esemeid otse vanalinna südames pakub Tallinna Linnamuuseum nüüd ka teistele linnakodanikele.

Koostööd kollektsionääridega kavandab Linnamuuseum edaspidi teha mitmes plaanis. Samasuunalise järje saab ka Vene 17 praegu avatud väike vitriininäitus tuntud kollektsionääri Jaanus Idla kogust.

Tallinna Mustpeade vennaskonnale kuulunud tool aastast 1753, Tallinna Linnamuuseumi mööblikogu.

Delfti fajanist taldrik 18. sajandist, Tallinna Linnamuuseumi keraamikakogu

Tallinna Linnamuuseumi uudiskiri „Laegas” jagab infot muuseumis toimuvast

Uudiskiri on hea infoallikas nii lapsevanemale, pedagoogile kui ka ajaloohuvilisele, pakkudes ülevaadet uuematest ja avatavatest näitustest ja ekspositsiooniuuendustest. Siin on tutvustatud 2016. aasta teema- ja elamuspäevi, haridusprogramme, ekskursioone, üritusi, antakse põgus ülevaade, mis Tallinna Linnamuuseumi alla koondunud tosinas muuseumis toimub.

Linnamuuseumi teadusdirektor Pia Ehasalu ja teadur-koguhoidja Ando Pajus tutvustavad „Laeka” lehekülgedel Tallinna rae privileegidelaeka maalinguid. Neist esiküljel olev linnamüüri kujutis on üks vanemaid ja ikoonilisemaid Tallinna vaateid.

Risto Paju, uue bastionikäikudes avatava raidkivimuuseumi kuraator tutvustab siinsete kiviraidurite peent tööd, mis hoidlatest väljatooduna moodustab omalaadse „Varemete linna”.

„Laekas” räägitakse lähemalt ka tänavustest näitustest: kevadel avatakse Vene 17 keskaegses kaupmehemajas relvanäitus „Ähvardav teras”, kuni suveni on fotomuuseumis võimalik näha Eesti esimesi naisfotograafe tutvustavat näitust „Varjust välja”, Kalamaja lastemuuseumi „Miiamilla” näitus „Paberist võlutud” räägib paberi lõputuist võimalustest.

Lae uudiskiri “Laegas” alla (59Mb ZIP)

Uus haridusprogramm “Keskaja mängud”

Keskajal elanud lapsed ratsutasid puuhobustega, viskasid
nöörist rõngaid, lõid pada, mängisid „hane“ või „6 ruudu“
lauamängu ning tegid muud põnevat. Tänapäeva lapsed saavad
neid mänge ise proovida. Ilusa ilma korral mängitakse õues,vihma korral sees.
  • SOBIB: lapsed alates 5 eluaastast
  • KESTAB: 1-1.5 tundi
  • HIND: 4 eurot lapse kohta
  • PROGRAMMI TELLIMINE: haridus@linnamuuseum.ee või 6155184

Keraamika avahoidla

Vene 17 peahoone keldris saab tutvuda uut tüüpi ekspositsioonipinna – avatud keraamikahoidlaga. Tegemist on muuseumi tööruumiga, kus on hoiustatud Linnamuuseumi keraamikakogusse kuuluvad ligi 2000 portselan- ja fajansseset Eestist, Euroopast, aga ka Hiinast ja Jaapanist. Lisaks on ajutise näitusena eksponeeritud koobaltmaalingutega ahjukahlid ja Madalmaadest pärit keraamilised seinaplaadid.

Keraamika avahoidla on avatud teisipäevast  pühapäevani 10.30-17.30

Sissepääs muuseumipiletiga

Pane tähele! Keraamika avahoidlat mahub korraga külastama 12 inimest, sissepääs järjekorra alusel.

Ilmunud on raamat Tallinna väiketöökodade kristallist

Valminud on uus raamat – “Tallinna väiketöökodade kristall 1935 – 1940″.

Väljaanne tutvustab tallinnas 1930. aastate II poolel tegutsenud vähetuntud kristallilihvimise töökodasid, kus kaunistati enamasti välismaalt sissetoodud kristallitoorikuid välismaiste mustrite eeskujul.

Albumiosa annab ülevaate viie kristallilihvimise väiketöökoja tänaseks harulduseks muutunud toodangust kaubamärkidega “Geve Kristall”, “Ippe Kristall”, Briljant”, “Aare”, “Tinakristall A. Amos”

Eesti ja inglise keeles. Autor Urve Mankin, kujundaja Anne Järvpõld, fotograaf Jaan Künnap.

LINNAMUUSEUM.EE - KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. ILMA LOATA KOPEERIMINE KEELATUD.