Vene tn. 17 asuva Linnamuuseumi hoone ajalugu ulatub tagasi 14. sajandisse. Muuseumi ekspositsioon tutvustab Tallinna ajalugu muinasaja lõpust kuni Eesti taasiseseisvumiseni.

MUUSEUM ON AVATUD:

T–P 10.30–18.00. Kassa suletakse 17.30

Suletud: Esmaspäeviti ja riiklikel pühadel

Riiklike pühade eel suletakse muuseum 3 tundi varem: 23. veebruaril, 22. juunil, 23. detsembril, 31. detsembril

Tallinna Linnamuuseum ja Eesti Kunstimuuseum kutsuvad Kadrioru sünnipäevale!

Tähistame Kadrioru sünnipäeva loominguliste ja meeleolukate tegevustega lastele ja täiskasvanutele Kadrioru muuseumihooneis.

Kadrioru pargiansambel on Eestis ainulaadne muuseumirikas kultuuriala, kus paiknevad kolm Eesti Kunstimuuseumi ja kolm Tallinna Linnamuuseumi eriilmelist muuseumi. Põnevaid üritusi toimub neis kogu suve, aga kulminatsiooniks on  22. juuli, Kadrioru lossi- ja pargiansambli 298. sünnipäev.

Kell 11.00–16.00**

Kadrioru lossis / Kadrioru kunstimuuseumis

  • Lossiaiamängudel luuakse elamusi kunstimuuseumis ja aias näituse „Armastus” teemal.

Peeter I vanas palees – Peeter I majamuuseumis

  • Lastekava „Tsaar Peeter I kirjad oma lastele. Hüüdnimed, mängud, õpetussõnad”
  • Täiskasvanute kava „Peeter I armastuskirjad kallile abikaasale Katariina I-le”

Kastellaani majas / Vilde muuseumis

  • Lastele otsimismäng „Mida ja keda armastas Vilde?”.
  • Täiskasvanutega vaadatakse Vilde maja imelisi 1920. aastate valgusteid.
  • Avatud on Kadrioru kõige armsam verandakohvik

Kadrioru Noortepargis / Lastemuuseumis Miiamilla

Otsimismäng „Kadunud kingitused”
Meisterdamine „Kaelakett ja lips”

11.00* Eestikeelne ekskursioon pargis: „Ajalooline Kadriorg. Nähtav ja nähtamatu”. Giid kunstiajaloolane Aleksandra Murre, kestus 1 h. Kogunemine Kadrioru lossi vestibüülis.

11.00** Venekeelne ekskursioon pargis: „Ajalooline Kadriorg. Nähtav ja nähtamatu”. Giid kultuuriloolane Maria Smorževskihh-Smirnova, kestus 1 h.

12.00* Jalutuskäik pargis koos pargi juhataja Ain Järvega! Eestikeelne ekskursioon kestab 90 min, kogunemine Luigetiigi ääres päikesekella kõrval.

13.00** Loeng „Vilde ja tema naised”. Vilde muuseumis, vene keeles

15.00** Eksklusiivne loeng „Vilde ja tema naised”. Vilde muuseumis, eesti keeles

14.00* Tsirkus tervele perele. Esinevad nooremad ja vanemad tsirkuseartistid kodumaalt.

Kadrioru noortepargis, Lastemuuseumi Miiamilla ees

15.00* Tantsuetendus „Ludo” ehk „Reis ümber maailma”. Roosimäe nõlval
Idee ja produktsioon: Marje Taska; koreograafid: Krista Köster ja Kaspar Aus;
heli: Malle Maltis, Marje Taska ja Heini Vaikmaa; kujundus: Marje Taska, Keili Retter
Tantsijad: Yves Fiveballs, Krista Köster, Rene Köster, Silver Soorsk, Pire Sova, Madleen Teetsov-Faulkner, Luke Teetsov-Faulkner

16.00* Esineb legendaarne ansambel Rock Hotel. Kadrioru kontserdiväljakul

18.00* Tantsuetendus „Ludo” ehk „Reis ümber maailma” (kordus). Roosimäe nõlval

18.00 Pidulik sünnipäevakontsert Kadriorg 298. Esineb Vokaalansambel INTONACIO. Sarjast „Helisevad šedöövrid Kadriorus”. Korraldaja Eesti Kontsert. Piletid 15 € Piletilevis või tund enne algust kohapeal. Kadrioru lossi peasaalis

* tasuta üritused

** osalemine muuseumi sünnipäevapiletiga 1 €

Keskaegse kaupmehemaja välisuks sai korda

Vene tänav 17 Tallinna Linnamuuseumi keskaegse kaupmehemaja portaali ehtiv barokkuks sai tänavu kevadel väärikalt uuendatud. 18. sajandist pärit puituks läbis OÜ Rändmeister käe all põhjaliku ravikuuri ja konservaatorid kindlustasid selle edasise säilimise. Seejärel sai uks värvisondaaži põhjal hõrgu rohelist tooni värvikatte. Nüüd rõhutavad eenduvad uksetahvlid taas jõuliselt portaali hilisgooti arhivolte ja toovad ka talumivööl sammuvad lõvifiguurid paremini esile.

Türgi sultani maal Linnamuuseumi varakambris

Tallinna Linnamuuseumis saab kahe nädala jooksul, kuni 19. juunini vaadata Türgi sultani Osman II portreed siinsesse kunstikogusse kuuluvast Mustpeade vennaskonna portreekogust. Samal ajal Neitsitorni muuseumkohviku lektooriumis avatud fotonäitus Istanbulist saab vaadata kuni 3. juulini.

Harukordsel 17. sajandi maalil on kujutatud traagilise saatusega noort Türgi sultanit, kes sündis 1603 ja valitses aastail 1618–1622. Mustpeade vennaskonna portreekogusse annetasid selle aastal 1640 Lübeckist pärit kaupmehesellid Adolf ja Hinrich Cachl. Portreemaali eeskujuks võib tõenäoliselt pidada saksa kunstniku Lucas Kiliani valmistatud vasegravüüri aastast 1622; maali loonud meistri nime teada ei ole.

Selle sündmuse puhul pidas Linnamuuseumis ja Neitsitornis loengu sultanist ja tema ajastust väljapaistev Türgi ajaloolane ja arvamusliider, Istanbuli Galatasaray ülikooli ja Ankara Bilkenti ülikooli ajalooprofessor İlber Ortaylı.  Tallinna Linnamuuseumi teadusdirektor Pia Ehasalu rääkis lähemalt Osman II portreest ja selle jõudmisest Linnamuuseumi valdusse.

4. juunil pidas professor Ortaylı loengu rahvusvähemustest Ottomani impeeriumi ja tänase Türgi piires, puudutades ka eestlasi Türgis. Tallinna Linnamuuseumi direktor Kalmar Ulm rääkis Konstantinoopoli kultuurpärandist Istanbulis.

İlber Ortaylı on väljapaistev Türgi ajaloolane ja arvamusliider, Istanbuli Galatasaray ülikooli ja Ankara Bilkenti ülikooli ajalooprofessor, riiklike muuseumide teadusnõukogu esimees ja Türgi teaduste akadeemia liige, kes on juhtinud ka Topkapı Palee Muuseumi. Ortaylı on sündinud 1947 krimmitatarlaste peres, lõpetanud Ankara ülikooli ja läbinud kraadiõpingud Chicago ja Viini ülikoolis. Aastaid on ta õpetanud mitmes Türgi, Euroopa ja Venemaa ülikoolis, avaldanud artikleid ja teoseid Ottomani riigist ja Venemaa ajaloost, keskendudes  eelkõige linnade, riigikorralduse, diplomaatia, kultuuri- ja ideeajaloole. Ortaylı esseed ja artiklid on teinud temast Türgis väga armastatud ajaloo populariseerija.

Portreemaali eeskujuks võib tõenäoliselt pidada saksa kunstniku Lucas Kiliani valmistatud vasegravüüri aastast 1622

Kopli kalmistupark tõi kokku mälupaigale mõtlejad

Kopli kalmistupargis räägiti ajaloost ja mõeldi, kuidas ala edaspidi väärtustada.

Tallinna Linnamuuseumi infopäev tõi Kopli kalmistuparki arvukalt ajaloo- ja keskkonnahuvilisi. Vanema põlvemälestustest tuli sellega seoses päevavalgele ka palju uut ja huvitavat. Tallinna Linnamuuseumi ajaloolased Toomas Abiline, Risto Paju ja Tõnu Pedaru rääkisid nii kalmistu kujunemisest kui sellest, mis sai kabelitest ja hauatähistest kalmistu likvideerimise järel. Näha sai ka pilte kalmistu hiilgeaegadest.

Linnamuuseumil on kavas teemat kindlasti edasi arendada ja leida võimalusi rahula mälestuse paremaks jäädvustamiseks praeguses pargis. Arvatavalt on võimalik parki tuua tagasi ka mitmeid seal kalmistu hävitamise käigus ära viidud hauakive, millest osa on maetud Russalka taha merepõhja sealsesse rinnatismüüri, osa aga ka Kopli pargi läheduses maasse kaevatud.

Infopäeval räägiti 1774. aastal rajatud kalmistu ajaloost, kultuuri-ja kunstiloolisest tähtsusest ning sinna maetud kuulsatest isikutest. Rahula oli Oleviste ja Niguliste koguduse matmispaigaks, kuhu sängitati ka kirjanik Eduard Bornhöhe, 19. sajandi kuulus lauljatar Mara, kunstnik Johannes Hau, langevarjuartist Charles Leroux jpt. Eesti kõige kabeliterikkamaks nekropoliks kujunenud rahulas asus üle 30 kabeli, neist vanim, parun Tiesenhauseni oma, ehitati 1777. aastal. Lisaks oli kalmistul rohkesti väärtuslikke monumente, millest märkimisväärne osa oli valmistatud Koplis C. Kopijowski kivitööstuses.

Ajaga liigirikkaks pargiks kujunenud kalmistul kasvas nii võõrliike kui ka põlistammesid ja 1930. aastate lõpuni oli see hästi hooldatud jalutuspaik, kus käidi sageli vanu kabeleid ja hauamonumente vaatamas. Kalmistu suleti 1950. aastal pärast mitmeid vandalismiakte.

NB! Tallinna Linnamuuseum palub kõigil, kel on infot, mälestusi või pilte Kopli kalmistust, jagada neid muuseumiga! tonu.pedaru@linnamuuseum.ee, tel 601 2605, Tõnu Pedaru

Linnamuuseum avab keskaegses kaupmehemajas suveks uue näituse ja ekspositsioonisaali

Alates 3. juunist avame külastajatele Vene 17 allkorrusel dornse ruumides uue aastanäituse “Ähvardav teras”. Suvel valmib ka uus 3. korruse ekspositsioonisaal, mis käsitleb Tallinna linna arengut 19. sajandil ja 20. sajandi esikümnenditel. Uuendustööde tõttu on osa saale seni suletud - palume ebamugavuse pärast vabandada ja ootame uut näitust ja ekspositsiooni taas külastama!

5. juunil toimub aastanäituse tutvustav perepäev. Rohkem infot leiad rubriigist “Vanalinna Päevad”.

Muuseumiööl külastas Linnamuuseumi kokku 9605 inimest

Tallinna Linnamuuseumi külastas tänavu muuseumiööl kokku 9605 huvilist. See on ligi 1800 võrra rohkem kui möödunud aastal. Enim käis tänavu huvilisi Kiek in de Kökis – 3454 ja Neitsitornis – 2916. Vene 17 astus sisse 891, Peetri majja 557, Fotomuuseumi 242 ja Tammsaare muuseumi 280 inimest. Rõõmustavalt mullusest enam leiti üles Vilde muuseumi, kus oli tänavu 470 külalist. Kuni kella 21 avatud Kadrioru lastemuuseumi Miiamilla külastas 440 ja 22ni avatud Kalamaja Lastemuuseumi 355 inimest.

Muuseumiööl 2016 toimusid Tallinna Linnamuuseumis mündrikukatsed, kus osalejad testisid oma merendusteadmisi ja rammu, mida kunagistel sadamapaadimeestel vaja läks. 
Muuseumiöö 2016 pildid

Raidkivimuuseum ühendab maa-aluse Tallinna ja meie raidkivipärandi

Tallinna Linnamuuseumi Raidkivimuuseum avab uksed sissepääsuga otse Vabaduse väljakult.

17. sajandi lõpust pärit Ingeri bastioni käigu seni suletud osasse on kujundatud uus, Linnamuuseumi raidkivikogu esitlev Raidkivimuuseum, mis on otseühenduses Kiek in de Köki ja Bastionikäikude muuseumiga. Bastionikäigus leiavad väärikat eksponeerimist seni hoidlates varjus olnud dekoratiivsed ja põnevad Tallinna raidkivifragmendid: portaalid, dekoratiivsed sambad, peremärkide ja sümbolitega etikukivid, reljeefidega aknapaled alates 15. sajandist.

Üle kahesaja raidkivi koondav väljapanek kannab nime “Varemete linn” ning selle tervikus on kandev roll meeleolu looval valgusel ja erinevatel teemakambritel. Kuraator Risto Pajuning kujundaja Jaagup Roometikoostöös sündinud ideekavandi kohaselt kujundatud käigus saab külastaja jalutada läbi raidkivide galerii “Paradiisiaia”, „Sammaste-“, „Surma-“ ja „Päikesesaali“. Ideekavandi vormistasid sise- ja ehitusprojektiks sisearhitekt Maarja Varkki ja arhitektHelle-Triin Hansumäe.

Bastionikäigu ajaloolised kasematidolid muuseumile tõeliseks pähkliks, sest nüüdseks avatud käiguosa oli seisnud kinnimüürituna rohkem kui sajandi. Ehitustööd algasid juba 2013 ja tõid endaga kaasa ka mitmeid tagasilööke, kui selgus, et kavandatud tehnikast ei piisa pinnaseniiskuse eemaldamiseks. Madalam käiguosa Vabaduse platsi kõrval olid tööde algul veega täidetud, selle tühjaks pumpamiseks oli tarvis linna drenaažisuunata nii pinnavesi kui ka endise Harju värava vesiveski allikad.

Viimane Saksamaalt pärit eriotstarbeline kuivati paigaldati käikudesse veel tänavu. Nüüdseks tagavad võimsad seadmed raidkividele sobiva ja külastajatele vastuvõetava keskkonna. Käikudes valitseb aasta ringi ühtlane temperatuur +10 kuni +12 kraadi.

Bastionikäikude viimane ennistatav osa – kokku ligi sadakond meetrit – renoveeriti  ja raidkivide ekspositsioon valmis linna eelarvest eraldatud raha eest, mida kokku kulus 409 729 eurot.

Raidkivimuuseum avatakse pidulikult Tallinna päevade avaüritusena ning kõigile külastajatele on uksed lahti alates teisipäevast, 17. maist.

Algul pääseb Raidkivimuuseumisse Kiek in de Köki ja Bastionikäikude muuseumi kaudu, peatselt avatakse aga ka sissepääs otse Vabaduse platsilt, vabadusristi alt.

Linnamuuseum kutsub: osale muuseumi loomisel!

Kutsume linnakodanikke oma valduses olevatest haruldustest teada andma ja neid tutvustama uue, loodava käsitöölise muuseumi püsiekspositsioonis. Eelkõige on muuseum huvitatud 18. sajandist pärit käsitööesemetest.

Peatselt avatakse Raekoja plats 12, otse Raeapteegi akende all juba algselt käsitööliste majana tuntud hoones kohalikkukäsitöötraditsiooni kajastav muuseum. Senine Kultuuriväärtuste ameti maja, suurepäraselt säilinud ajaloolise interjööriga hoone muutub Tallinna Linnamuuseumi filiaalina üldsusele avatuks.

Ekspositsiooni kujundamist juhtiv Linnamuuseumi teadur-koguhoidja ja vanalinna seltsi liige Risto Paju tegi selle töö juures ettepaneku, et muuseumi kogu loomisel saaksid koostööd teha ka linnakodanikud ise. Nii võiks kasu olla mitmepoolne: oma vara eksponeerijad saaksid selle kohta lisateadmisi ja vajadusel ka asjatundliku restauraatori abi.

Kellel on kodus mõni 18. sajandist pärit ese, mida ta oleks nõus deponeerima Linnamuuseumile, võib võtta ühendust Risto Pajuga risto.paju@linnamuuseum.ee, kellele võiks saata ka pakutava eseme pildi.

Praeguseks on Linnamuuseum koos Jüri Kuuskemaa ja sisekujundaja Maile Grünbergiga alustanud ekspositsiooni kujundamist. 18. sajandi Tallinna elu kajastav käsitöölise muuseum on kavas avada juba tänavu, kusjuures keskaegsesse dornsesse kujundatavas magamisruumis eksponeeritakse ka Jüri Kuuskemaa enda kogusse kuuluvaid mööbliesemeid. Samasugust harukordset võimalust esitleda oma kogusse kuuluvaid esemeid otse vanalinna südames pakub Tallinna Linnamuuseum nüüd ka teistele linnakodanikele.

Koostööd kollektsionääridega kavandab Linnamuuseum edaspidi teha mitmes plaanis. Samasuunalise järje saab ka Vene 17 praegu avatud väike vitriininäitus tuntud kollektsionääri Jaanus Idla kogust.

Tallinna Mustpeade vennaskonnale kuulunud tool aastast 1753, Tallinna Linnamuuseumi mööblikogu.

Delfti fajanist taldrik 18. sajandist, Tallinna Linnamuuseumi keraamikakogu

Vitriininäitus “Rariteete Jaanus Idla kogust”

Tallinna Linnamuuseumis Vene tn 17 II korruse galeriis avatud väike vitriininäitus „Rariteete Jaanus Idla kogust“, milles leiab esitlemist tilluke valik antikvaari ja kollektsionääri Jaanus Idla rikkalikust kunstikogust.

Vitriinis on eksponeeritud tõelisi haruldusi alates Tallinnas 18. sajandil Carl Christian Ficki manufaktuuris valmistatud fajanssfiguurist „Istuv vene talupoeg“ kuni Nikolai Langebrauni töökojas maalitud „pärsia stiilis“ vaasi ning Tallinnas 1600. aastal valatud pronksuhmrini.

Avamisel tutvustab näituse koostaja, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa eksponaate ka lähemalt.

Vitriininäitus on avatud 18. septembrini 2016.

Vaade vitriinile, esiplaanil Peeter I portselanfiguur 18. sajandist

Tallinna Linnamuuseumi uudiskiri „Laegas” jagab infot muuseumis toimuvast

Uudiskiri on hea infoallikas nii lapsevanemale, pedagoogile kui ka ajaloohuvilisele, pakkudes ülevaadet uuematest ja avatavatest näitustest ja ekspositsiooniuuendustest. Siin on tutvustatud 2016. aasta teema- ja elamuspäevi, haridusprogramme, ekskursioone, üritusi, antakse põgus ülevaade, mis Tallinna Linnamuuseumi alla koondunud tosinas muuseumis toimub.

Linnamuuseumi teadusdirektor Pia Ehasalu ja teadur-koguhoidja Ando Pajus tutvustavad „Laeka” lehekülgedel Tallinna rae privileegidelaeka maalinguid. Neist esiküljel olev linnamüüri kujutis on üks vanemaid ja ikoonilisemaid Tallinna vaateid.

Risto Paju, uue bastionikäikudes avatava raidkivimuuseumi kuraator tutvustab siinsete kiviraidurite peent tööd, mis hoidlatest väljatooduna moodustab omalaadse „Varemete linna”.

„Laekas” räägitakse lähemalt ka tänavustest näitustest: kevadel avatakse Vene 17 keskaegses kaupmehemajas relvanäitus „Ähvardav teras”, kuni suveni on fotomuuseumis võimalik näha Eesti esimesi naisfotograafe tutvustavat näitust „Varjust välja”, Kalamaja lastemuuseumi „Miiamilla” näitus „Paberist võlutud” räägib paberi lõputuist võimalustest.

Lae uudiskiri “Laegas” alla (59Mb ZIP)

Haridusprogrammide ühisvoldik tutvustab kõigi filiaalide programme



Voldikust saab info näidisprogrammide kohta, mis viiakse läbi muuseumi erinevates filiaalides.

Rohkem haridusprogrammide kirjeldusi leiab iga filiaali koduleheküljelt.

Haridusprogrammide voldiku saad alla laadida SIIT.

Uus haridusprogramm “Keskaja mängud”

Keskajal elanud lapsed ratsutasid puuhobustega, viskasid
nöörist rõngaid, lõid pada, mängisid „hane“ või „6 ruudu“
lauamängu ning tegid muud põnevat. Tänapäeva lapsed saavad
neid mänge ise proovida. Ilusa ilma korral mängitakse õues,vihma korral sees.
  • SOBIB: lapsed alates 5 eluaastast
  • KESTAB: 1-1.5 tundi
  • HIND: 4 eurot lapse kohta
  • PROGRAMMI TELLIMINE: haridus@linnamuuseum.ee või 6155184

Keraamika avahoidla

Vene 17 peahoone keldris saab tutvuda uut tüüpi ekspositsioonipinna – avatud keraamikahoidlaga. Tegemist on muuseumi tööruumiga, kus on hoiustatud Linnamuuseumi keraamikakogusse kuuluvad ligi 2000 portselan- ja fajansseset Eestist, Euroopast, aga ka Hiinast ja Jaapanist. Lisaks on ajutise näitusena eksponeeritud koobaltmaalingutega ahjukahlid ja Madalmaadest pärit keraamilised seinaplaadid.

Keraamika avahoidla on avatud teisipäevast  pühapäevani 10.30-17.30

Sissepääs muuseumipiletiga

Pane tähele! Keraamika avahoidlat mahub korraga külastama 12 inimest, sissepääs järjekorra alusel.

Ilmunud on raamat Tallinna väiketöökodade kristallist

Valminud on uus raamat – “Tallinna väiketöökodade kristall 1935 – 1940″.

Väljaanne tutvustab tallinnas 1930. aastate II poolel tegutsenud vähetuntud kristallilihvimise töökodasid, kus kaunistati enamasti välismaalt sissetoodud kristallitoorikuid välismaiste mustrite eeskujul.

Albumiosa annab ülevaate viie kristallilihvimise väiketöökoja tänaseks harulduseks muutunud toodangust kaubamärkidega “Geve Kristall”, “Ippe Kristall”, Briljant”, “Aare”, “Tinakristall A. Amos”

Eesti ja inglise keeles. Autor Urve Mankin, kujundaja Anne Järvpõld, fotograaf Jaan Künnap.

LINNAMUUSEUM.EE - KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. ILMA LOATA KOPEERIMINE KEELATUD.