Näitused

Linnamuuseumi kaupmehemaja tutvustab Tallinna ajalugu ja tegevusi eri ajastutel. Muuseumi filiaalide teemanäitustel võib tutvuda linna ajalooga erinevate valdkondade kaudu.

AASTANÄITUS „100 aastat argipäeva“

Esimesel korrusel, kaupmehemaja dornses ehk eluruumis avatud aastanäitus teeb Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul iga kümne aasta tagant sajandis peatuse ning vaatab, kuhu oleme jõudnud.
Ajastu märke otsitakse kaheksaga lõppevatest aastatest ja jälgitakse, milliseks on muutunud linnaruum, suurte ja väikeste inimeste olme ja missugune on kultuurielu. Mida saab poest osta ja mida kindlasti ei tasu poest otsida? Mille üle naerdakse, mille pärast kurvastatakse? Millistes majades ja korterites süüdatakse õhtul tuled? Näitus on avatud 2019. aasta aprillini. Loe lisaks

PÜSINÄITUS

Püsinäitus “Linn, mis kunagi valmis ei saa” jutustab linna ajalugu hallidest aegadest kuni eelmise sajandi lõpukümnendi uue ärkamisaja – laulva revolutsioonini.
Näitust ilmestavad tallinlaste elu kajastavad ajaloolised esemed, kunstiteosed, maketid ja helitaustad. Vanad kroonikafilmid, videod linna arhitektuuriloost ja “laulva revolutsiooni” sündmustest lisavad teavet ja tundmusi. Näitus pälvis 2003 Euroopa Aasta Muuseumi auhinnale (EMYA) ja pakub huvitavat vaatamist olenemata east või huvidest.

II KORRUS

Näitus tutvustab linna arengule aluse pannud sadamat ja kaubanduselu. Kaupmeeste ja käsitööliste ühenduste – tsunftide ja gildide esemeile on taustaks linnakodanike figuurid vanadelt gravüüridelt. Keskaegse maja makett aitab ette kujutada kunagist elukeskkonda. Ajaloo süngemat poolt tutvustavad Tallinna timuka mõõga koopia ja raevangla piinariistad.
Kauni rokokoodekooriga stukklae ja uhke kroonlühtriga kunagine peosaal on nüüd varakambriks, kus eksponeeritakse mustpeade vennaskonna rikkusi ja Tallinnale kuulunud valitsejate paraadportreid.

III KORRUS

1825. a. Tallinna fassaadijooniste järgi valmistasid linna maketi Õismäe gümnaasiumi õpilased õpetaja Arnold Verte juhendamisel 2002. aastal.

19. sajandi Tallinna muutumisi esitleb külastajate lemmikeksponaat, 1825. aasta jooniste põhjal valminud vanalinna makett ja Tallinna linnavaadete kogu. Ajavahemikus 1825–1914 kujunes seni valdavalt keskaegse ilmega Tallinnast tänapäevane moodne linn, mida tutvustavad samast ajast pärinevad linna ja lähiümbruse kaardid. Tallinna Linnamuuseumi valduses olev suurim Tallinna 19. sajandi linnavaadete kogu aitab ette kujutada, kuidas linn nägi välja enne raudteede ehitamist ja tollega kaasas käinud linnastumislainet.

IV KORRUS

Hetkel on 4. korruse näitusesaalid ekspositsiooniuuendusteks suletud. Veebruaris avame siin näituse “Langebraun kodus ja muuseumis. Priidu Nõmme erakogu”, mis jääb avatuks 2019. aasta lõpuni.
Maikuus avame ka uue näituse Tallinna juubeliaastaks: “Kui Valdemar tuli… Tallinna sünnilugu 800 aastat tagasi”..

KELDER

KERAAMIKA, VASK-, MESSING-, PRONKS- JA TINAESEMETE AVAHOIDLA
Muuseumi juubeliaastaks uuendatud avahoidla tutvustab Tallinna Linnamuuseumi kogusid ja muuseumi keskaegseid keldriruume seninägemata ulatuses.
Keraamikakogusse kuuluvad ligi 2000 portselan- ja fajansseset Eestist, Euroopast ning Hiinast ja Jaapanist, need on eksponeeritud koos koobaltmaalingutega ahjukahlite ja Madalmaadest pärit keraamiliste seinaplaatidega. Uut tüüpi ekspositsioon pälvis 2015. aastal Eesti muuseumiauhinna.
18Näha on ka Eesti Vabariigi aegsete ettevõtete toodang, Kunstifondi keraamika ateljee (hilisema ARSi) ja Ehituskeraamika Tehase ehis- ja tarbekeraamika 1950.–1990. aastatest.
Vase-, messingi- ja pronksikollektsioonides leidub 16.-20. sajandi küünlajalgu ja -lühtreid, tsunftide korjanduskarpe, mahumõõte ja samovare, samuti koondise Uku vasknõusid ja -suveniire 1980. aastaist. Eraldi kollektsiooni moodustavad helistamiskellad, millest vanim on Mustpeade vennaskonna koosolekukell 1472. aastast.
Linnamuuseumi tinakogu on Eesti esinduslikem. Esinduslikkuse loovad eelkõige Tallinna tinameistrid, kelle loomingust on saab ülevaate, alustades 16. ja lõpetades 19. sajandiga. Ligi poole kogust moodustavad Tallinna rae ja Mustpeade vennaskonna lauanõud 18. sajandist.
Lisaks kollektsioonidele on keldris eksponeeritud ka olulisemad arhitektuurielemendid: kunagi kaupmehemaja veega varustanud ja vanalinnas haruldasena säilinud sisekaev, soolalaoks olnud keldris ruumiõhku kuivatanud kamin ja toekad sambad. Loe lisaks