TALLINNA LINNAMUUSEUMI AJAJOON

Tallinna Linnamuuseumi loomise idee ulatub juba rohkem kui sajandi taha, ametlikult asutati muuseum aga 1937. aastal.

 

1911. Eellugu

 

15. septembril 1911 tegi Jaan Poska oma kirjas tollasele linnapeale, Voldemar Lenderile, ettepaneku osta linna omandisse skulptor August Weitzenbergi pakutud tööd ja võtta uue raekoja valmimisel  vana raekoda kasutusse linnamuuseumina, asutades ka selleks organiseerimiskomisjoni, kes võtaks vastu nii rahalisi kui esemelisi annetusi.

23. novembril 1911 otsustas linnavolikogu koosolek avada uue raekoja valmimise järel vanas raekojas muuseumi ja eraldada linna eelarvest igal aastal 1000 rubla ostude tarvis.

11. jaanuaril 1912 allkirjastati leping August Weitzenbergi tööde ostuks. Järgnevatel aastatel tegeleti esemete kogusse koondamisega.

I Maailmasõda ja Eesti vabariigi algusaastad lükkasid muuseumi rajamise edasi ja kogutud kunstiteosed laenutati deposiidina 1919 asutatud Eesti Muuseumile (nüüd Eesti Kunstimuuseum). Muuseumi tarvis koguti edasi linna ajalooga seotud esemeid Tallinna Linnaarhiivi juurde.

1920. aastail paiknes Linnaarhiivi ruumes väljapanek raekojas muuseumile kogutud esemetest ja lisatud arhivaalidest.

1930. aastail tegutses muuseumi loomise nimel edasi 1933. asutatud Tallinna Ajaloo Selts, soovitades linnavalitsusel muuseumi jaoks korda seada Paks Margareeta ja selle kõrvalhoone varemed.
Loe muuseumi algusaegadest lähemalt muuseumi ajaveebist

1937. Ametlik algus

 Ametlikult asutati muuseum 1937. aastal Tallinna Ajaloolise Linnamuuseumina.

 

1937. aasta 15. detsembril võttis Tallinna volikogu vastu muuseumi rajamise otsuse ja kinnitas ka muuseumi põhimääruse. Rajatav muuseum allus linnaarhiivile, mille juhist pidi saama ka muuseumi juhataja, algul Paul Johansen.

1938. aasta suvel avati Raekojas esimene näitus, mis tutvustas linna ajalooga seotud ürikuid ja väärtuslikumaid esemeid, peamiselt rae kunstivara.

1930−40 täienes muuseumikogu Tallinna Ajaloo Seltsi kultuurilooliste esemete ja Saksamaale repatrieerunud baltisakslaste annetuste läbi.

1940. Avanäitus Paksus Margareetas

14. augustil 1940 avati ekspositsioon muuseumihooneks rekonstrueeritud suurtükitornis Paks Margareeta ja selle 19. sajandil vangla tarvis rajatud abihoones, kus alates 1981. aastast paikneb Meremuuseum.

1941. Esimene filiaal – Peeter I maja

29. jaanuaril 1941  liideti Linnamuuseumiga esimese filiaalina 1806 avatud Peetri maja Kadriorus.

Peeter I maja, mida on nimetatud ka “vanaks paleeks”, on väärtuslik ehitusmälestis, mis esindab ainsana Eesti arhitektuuris 17. sajandi suvemaja ehituslaadi. Hermann von Drentelnile kuulunud majas peatus Vene tsaar esmakordselt 1714, Peetri tahtel ehitati maja suuremaks ning oli kasutusel valitsejapaari suvilana.
Alates 1806. aastast avanes huvilistele võimalus tutvuda maja sisustusega, nii võib Peetri maja tinglikult pidada Tallinna vanimaks muuseumiks.

1945. aastal Peeter I maja korrastati ja avati külastajatele Tallinna Linnamuuseumi filiaalina. Loe lähemalt

 

1949. Tallinna Linnamuuseumi filiaalina avati raekoja esimene korrus

1. mail 1951 avati raekojas Linnamuuseumi näitus „Vana Tallinn“.

1958. Suurtükitornist Kiek in de Kök sai muuseum

Tallinna linnamüüri kõrgeim torn, suurtükitorniks ehitatud Kiek in de Kök oli juba enne sõda kavas kohandada muuseumi tarvis, küll Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonnaks, küll ümberehitatuna Eesti Iseseisvuse Muuseumiks. Viimase plaani lükkas ümber Muinsusnõukogu torni ainulaadse väärtuse säilitamise huvides.

20. juulil 1958 avati torn Tallinna Linnamuuseumi filiaalina külastajaile, püsinäituseks „Tallinna kindlustuste ajalugu“.
1966–1968 toimusid Kiek in de Kökis põhjalikud restaureerimistööd ja renoveerimine muuseumi vajadustele kohaseks, 1968 avati torn taas külastajatele aastaringselt kasutatavana.
11. mail 1972 avati korrastatud keldrikorrusel esimene fotonäitus – Peep Puksi fotoseeria “Linn” ja Peeter Toominga “Ühe suve lugu”. Sellest alates sai torn ka rahvusvaheliselt tuntuks fototornina. Kiek in de Köki ajaloost loe lähemalt

1965. Tallinna Linnamuuseum sai oma maja Vene tänav 17

1965 sai Linnamuuseum omale 14. sajandisse ulatuva ajalooga restaureeritud hoone Vene tänaval, kus uue ekspositsiooni avamine tähistas linna uue kultuuri- ja teaduskeskuse sündi. Ekspositsioonis loodi ka kaasaja osakond, mida vahetati viisaastakute kaupa. Muuseumi kasvades jäid ruumid peatselt kitsaks, aga lubatud laienemisvõimalus kõrvalkinnistuile luhtus 1990. aastatel nende hoonete erastamisega. Tutvu Tallinna Linnamuuseumi kogudega SIIT

 

1980. Fotomuuseumi sünd

1980 liideti Linnamuuseumiga kunagise raevangla ja vanglaülema elamu hooned Raekoja 4-6, kuhu kujundati ka Eesti fotoajaloo ekspositsioon. Loe lähemalt, kuidas 1980. aasta Olümpia purjeregatiks valmistuvas Tallinnas töötavad Poola restauraatorid korrastasid ka raevangla ja vanglaülema elamu, muuseumi ajaveebist

1980-1991. Pirita klooster, Tallinna Linnamuuseumi filiaal

1980 liideti Tallinna Linnamuuseumiga ka Pirita klooster, mis oli muuseumi hallata kuni aastani 1991. Kloostri 1970. aastate väljakaevamiste leidusid eksponeeritakse Tallinna Linnamuuseumis.
Muuseumi iga-aastane Arheoloogiasügise üritustesari tutvustab ka Pirita kloostri väljakaevamiste leidusid.

1985-1997 M.I. Kalinini muuseumist sai nukumuuseum

1985 avati Mihhail Kalinini 110. sünniaastapäeva puhul Kotzebue tänava elamus Tallinna linnamuuseumi filiaal “M.I.Kalinin Tallinnas”. Pöördeliste aegade saabudes kujundati muuseum peagi ümber Tallinna Linnamuuseumi kogude eksponeerimiseks.
1987 avati hoone keldris mänguasjade avahoidla.
1988  avati II korrusel helilooja Evald Aava tuba, poliitiline ekspositsioon likvideeriti.
1989 avati Kalamaja Galerii, toimusid kunstinäitused.
1997 avati majas Tallinna Linnamuuseumi Nukumuuseum, mis nimetati 2002 ümber Tallinna Linnamuuseumi Lastemuuseumiks. Aastast 2014 oli muuseumi nimeks Kalamaja Lastemuuseum Miiamilla.

1996-2000. Tallinna Linnamuuseumi hoone uuendustööd 

Aastatel 1996-2000 kestnud põhjalike uuendustöödega kohandati Linnamuuseumi hoone kõrge katusealune tööruumideks ja hoidlateks. Ajakohastati ka ekspositsiooniruume ja tehnosüsteeme.
2003. aastal pälvis Tallinna Linnamuuseum Euroopa Muuseumifoorumi auhinna nominatsiooni.
21. sajandi alguses lisandus Tallinna Linnamuuseumile mitmeid filiaale ja kujunes välja ühine katusorganisatsioon, millest eristus Vene 17 asuv linnaelust jutustav muuseum. Tutvu muuseumi tervikuga lähemalt SIIN.

 

 

2004. Jaani seegi muuseum

2004. aasta mais avati Tartu maantee Rävala puiesteele läbimurdel toimunud väljakaevamiste paigas Jaani seegi ja Kivisilla eeslinna ajalugu tutvustav näitusepaviljon. Kunagise hospidali kohale ehitatud hoones alustas Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiale keskendunud filiaalina tegevust Jaani seegi muuseum.

2017 oli muuseum sunnitud kõrvale kerkivate kõrghoonete ehitustööde ajaks uksed sulgema. Ehitusega kaasnenud pinnasevajumised ja veekahjud muutsid muuseumi taasavamise keerukaks, seetõttu koondati seegi- ja arheoloogiateemalised muuseumiprogrammid Linnamuuseumi katuse alla Vene tänaval. Loe Jaani seegi ja muuseumi ajaloost SIIT2021taasavati paviljon Jaani seegi galeriina, kus eksponeeritakse väljakaevamiste tulemuste kõrval ka Fotomuuseumi näitusi.

2004−2016. A.H. Tammsaare muuseum ja E. Vilde muuseum

2004−2016 kuulusid Tallinna Linnamuuseumi koosseisu kirjanikemuuseumid Kadriorus – Anton Hansen Tammsaare muuseum kirjaniku viimases kodukohas ja Eduard Vilde muuseum Kadrioru lossi kastellanimajas, Kadrioru lossi valitsejate elamus. 
2017 moodustati kirjanikemuuseumidest Tallinna Kirjanduskeskus, mis osaleb Tallinna kirjanduselus.

2007. Avati bastionikäigud

2007 liideti Kiek in de Köki muuseumiga maa-alused käigud Ingeri ja Rootsi bastionide all. Giidiga ekskursioonid toimusid esialgu tühjades tunnelites.
2010 valminud ja avatud väljapanek muutis bastionikäikude külastuse elamuslikuks. Giidiga ekskursioon viis külastajad alla üle sajandi suletuna seisnud trepikäigust ning maa all kulges rännak läbi ajaloo. 17.–18. sajandil ehitatud linnakindustuste ekspositsioon tutvustab kaitserajatiste ajalugu ja tähtsamaid sõjalisi sündmusi. Loe bastionikäikudest lähemalt SIIT
2019. aastast alates saab bastionikäike ja neis asuvat raidkivimuuseumit külastada ka ilma giidita. Soovitame laadida telefoni AUDIOGIID: App Store  ja Google play.

2009. Lastemuuseum Miia-Milla-Manda

2009 avati Tallinna Linnamuuseumi filiaalina Lastemuuseum Miia-Milla-Manda. Kuna heal lapsel on mitu nime, siis on ka Lastemuuseum kandnud erinevaid nimekujusid. 2019. aastast on muusemi nimi Miiamilla.
1937 Alar Kotli ja Villem Seidra projekti järgi Kadrioru Lastepargi peahooneks ehitatud värvikas majas on lastele ja peredele loodud mänguline keskkond. Ekspositsioonis olevate esemetega saab mängida ja pea kõike katsuda. Võluvas torniga paviljonis toimuvad töötoad, muuseumitunnid, teemapäevad ja lastelaagrid. Lastemuuseumis saab korraldada ka lasteüritusi ja pidada sünnipäevi. Loe lastemuuseumist lähemalt SIIT

2013. Neitsitorni kohviku taassünd muuseum-kohvikuna

2013 avati Tallinna Linnamuuseumi muuseumkohvikuna Neitsitorn. 1970. aastatel taastati 19. sajandil elamuks ümber ehitatud torni keskaegne kuju ja 1981. aastal avati selles Neitsitorni kohvik.  21. sajandi algus haaras Neitsitorni enam kui kümme aastat kestnud omandivaidluste keerisesse ning kasutuseta torn lagunes. Loe torni ajaloost lähemalt SIIT

2016. Tallinna vene muuseum 

2016 ühendati Tallinna Linnamuuseumiga Tallinna vene kogukonna ja eri rahvustest kodanike ajalugu tutvustav Tallinna vene muuseum. 15. sajandist pärit hoone Pikk 29a on oma praeguse kuju saanud 19. sajandil ja tuntud ka kui Ants Laikmaa ateljeekooli esimene asukoht 1904. a. Tutvu muuseumiga lähemalt SIIN

2016. Raidkivimuuseum Ingeri bastionis

2016 avati põhjalikult renoveeritud Ingeri bastioni käigus Kiek in de Köki suurtükitorniga ühendatud raidkivimuuseum, kus eksponeeritakse Tallinna Linnamuuseumi raidkivikogu. Raidkivimuuseumi ekspositsioon “Varemete linn” koosneb rohkem kui kahesajast raidkivist ja fragmendist. Neljaks teemaks jagatud ruumides saab kõndida läbi “Eedeni aia”, “Sammaste saali”, “Surma saali” ja “Päikesesaali”. Loe Raidkivimuuseumist lähemalt SIIT

2017. Tallinna Linnamuuseum 80!

15. detsembril 2017 tähistas Tallinna Linnamuuseum 80 aasta möödumist muuseumi ametlikust asutamisest. Juubeliks valmis mahukas kogumik Tallinna Linnamuuseumi ajaloost – “Keskaegsest kaupmehemajast muuseumiks. Tallinna Linnamuuseum 80”. Muuseumile, tema kogudele ja neile juba 50 aastat koduks olnud Vene tn 17 hoone ehitusloole ja elanikele pühendatud raamat koondas 25 autori valdavalt seni avaldamata käsitlusi ja valiti 2017. aasta 25 kaunima raamatu sekka. Loe kogumikust lähemalt SIIT
2019 ilmus Tallinna Linnamuuseumi toimetiste esimene number. Vaata lähemalt SIIT

 

2018. Kiek in de Kök ühendab tornid ja käigud, sünnib kindlustustemuuseum

2018 ühendati terviklikuks kindlustustemuuseumiks seni eraldi külastuskohti kujutanud linnamüüritornid Taani kuninga aia ja Komandandi aia vahel. Muuseumi koosseisu arvati ka Tallitorn ning Lühikese jala väravatorni ülakorrus. Alates 2018. aastast kuuluvad Läänemeremaade võimsaim kaitsetorn Kiek in de Kök, kummituslugude poolest kuulus Tallitorn, Neitsitorn ja Lühikese jala väravatorn ühte kompleksi koos neid ühendava linnamüüri ning Ingeri ja Rootsi bastioni maa-aluste käikudega. Tutuvu tervikuga SIIN

2019. Tallinn 800! Taani kuninganna Margrethe Kiek in de Kökis

15. juunil 2019, Tallinna päeval tähistas Tallinna Linnamuuseum koos Taani ajaloo muuseumiga Frederiksborgis 800 aasta möödumist Tallinna esmamainimisest ühisnäitusega „Dannebrog ja Eesti 1219–2019“ Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis. Näituse avamisel osalesid Tema Majesteet Taani kuninganna Margrethe II ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Kuninganna avas Taani Kuninganna roosiaia Kiek in de Köki kõrval ja andis Taani Kuninga aias linnapeale üle vastvalminud Taani lipu – Dannebrogi, mis jääb hoiule Tallinna Linnamuuseumi. Vaata galeriid tähtpäevast SIIT ja tutvu koostööst sündinud uurimisprojektiga SIIN

2020. Fotomuuseum 40!

2020. aastal tähistas Fotomuuseum oma 40. sünnipäeva sisukate näituste ja mitmekesiste publikuprogrammidega. Kasvanud suuremaks talle ammu kitsaks jäänud raevangla ruumidest, asus muuseum kõnetama külastajaid ka veebinäituste ja väljaannete kaudu. Jälgi Fotomuuseumi tegemisi SIIN

 

2021. Jaani seegi galerii – Fotomuuseumi uus näitustepaik

20. maist 2021 alates on Jaani seegi galerii, varasem Jaani seegi muuseum avatud kui Fotomuuseumi näitusepaviljon, kus toimuvad kaasaegse fotograafia näitused ja tutvustatakse Eesti fotopärandit. Hoone eksponeerib ka 13.-14. sajandist pärinevaid seegi kompleksi kuulunud hoone varemeid. 2004 valminud valgusküllane paviljon kohandati Fotomuuseumi näituste, esitluste, kontsertide ja loengute pidamiseks. Loe galeriist lähemalt SIIT

2021. Kalamaja muuseumi sünd

2019-2021 läbis endine Kalamaja lastemuuseumi hoone, 1934 arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi valminud villa põhjaliku uuenduskuuri.
2021 avati muuseum pärast remonti uuenenud kontseptsiooni põhjal, ent kõiki eelmisi muuseumikihistusi arvesse võttes uudse kogukonnamuuseumina. Loe Kalamaja muuseumi loomiselt lähemalt SIIT


2021. Neitsitornis avati taastatud 1980. aastate interjöör 

Tallinna Linnamuuseum elustas Kiek in de Köki kindlustustemuuseumisse kuuluvas tornis killu lähikümnendite ajalugu, taastades ühel Neitsitorni korrusel 1980. aastate interjööri. Muuseumi jõudis tagasi ning ka külastajate kasutusse legendaarse 1980. aastate menukohviku mööbel, arhitekt Aala Buldase looming. Loe kohvikust lähemalt SIIT

2021. Tallinna linnaelumuuseum – Tallinna Linnamuuseumi filiaal

2021 uuendas Tallinna Linnamuuseum oma sümboolikat, et viia ajaga toimunud muutused üksteisega kooskõlla. Kujunenud muutused kajastuvad ka muuseumi nimedes.
Alates 2021. aastast on muuseumi nimekujud järgmised:

Tallinna Linnamuuseum on kõiki harusid ja osakondi ühendav katusorganisatsioon koos kogude ja ühiste tugitegevustega.

Tallinna linnaelumuuseum on Vene 17 kunagises kaupmehemajas tegutsev linna ja selle kodanike ajaloole keskenduv teemamuuseum. Nagu ülejäänud filiaalid, on ka Tallinna linnaelumuuseum osaks Tallinna Linnamuuseumist.

 

2022. Tallinna mälu aasta

2022. aastal tähistas Tallinna Linnamuuseum oma 85. sünnipäeva Tallinna mälu aasta nime all. Aasta jooksul toimus põnevaid üritusi ja väljapanekuid, sealhulgas sai tutvuda muuseumi kõige hinnalisemate aaretega. Loe lähemalt

2024. Tallinna vene muuseumist saab Tallinna rahvaste muuseum

 

2024. aasta septembrist alates kannab seni Tallinna vene muuseumi nime kandnud Tallinna Linnamuuseumi filiaal Tallinna rahvaste muuseumi nime, olles kaasavam ja avaram versioon varasemast muuseumist.

 

 

Tallinna Linnamuuseumi ajajoone koostamisel on kasutatud kogumikke “Keskaegsest kaupmehemajast muuseumiks. Tallinna Linnamuuseum 80” ja “Tallinna Linnamuuseum 70. Ajalugu piltidel” ning Tallinna Linnamuuseumi veebilehe ja ajaveebi materjale. Fotod: Tallinna Linnamuuseum.

 

Lühikokkuvõte

1937. aasta 15. detsembril võttis linna volikogu vastu Linnamuuseumi rajamise otsuse ja kinnitas ka muuseumi põhimääruse.

1938 avati Raekojas esimene näitus, mis tutvustas linna ajalooga seotud ürikuid ja väärtuslikumaid esemeid.

1940 14. augustil avati ekspositsioon muuseumihooneks rekonstrueeritud suurtükitornis Paks Margareeta ja selle 19. sajandil vangla tarvis rajatud abihoones, kus alates 1981. aastast paikneb Meremuuseum.

1941 liideti Linnamuuseumiga esimese filiaalina 1806 avatud Peetri maja Kadriorus.

1951 avati Raekojas Linnamuuseumi näitus „Vana Tallinn“.

1958 avati Linnamuuseumi püsinäitus „Tallinna kindlustuste ajalugu“ Kiek in de Kökis.

1965 sai Linnamuuseum omale 14. sajandisse ulatuva ajalooga restaureeritud hoone Vene tänaval, kus uue ekspositsiooni avamine tähistas linna uue kultuuri- ja teaduskeskuse sündi.

1968 anti Linnamuuseumi hallata Dominiiklaste kloostri hooned ja restaureeriti suurtükitorn Kiek in de Kök.

1980 liideti Linnamuuseumiga Raevangla, kuhu kujundati ka Eesti fotoajaloo ekspositsioon. Kuni aastani 1991 oli Linnamuuseumi hallata Pirita klooster.

1985 liideti Linnamuuseumiga M. I. Kalinini muuseum, millest peatselt kujundati peamiselt mänguasju eksponeeriv Kalamaja Lastemuuseum.

2003 nimetati Tallinna Linnamuuseum Euroopa Muuseumifoorumi auhinna nominendiks.

2004 avati Tallina Linnamuuseumi raames väljakaevamiste kohas avatud Jaani seegi ja Kivisilla eeslinna ajalugu tutvustav näitusepaviljon.

2004−2016 kuulusid Tallinna Linnamuuseumi koosseisu A.H. Tammsaare ja E. Vilde muuseumid.

2007 liideti Kiek in de Köki suurtükitorniga käigud Ingeri ja Rootsi bastionide all.

2009 avati Tallinna Linnamuuseumi filiaalina 1937 Alar Kotli ja Villem Seidra projekti järgi Kadrioru Lastepargi peahooneks ehitatud majas Kadrioru lastemuuseum Miiamilla.

2013 avati Tallinna Linnamuuseumi muuseumkohvikuna 1981. aastal kohvikuks rekonstrueeritud ja 2012 restaureeritud Neitsitorn.

2016 ühendati Linnamuuseumiga Tallinna vene kogukonna ja eri rahvustest kodanike ajalugu tutvustav Tallinna Vene muuseum 15. sajandisse ulatuva ajalooga majas, kus kunagi alustas Ants Laikmaa ateljeekool.

2016 avati põhjalikult renoveeritud Ingeri bastioni käigus Kiek in de Köki suurtükitorniga ühendatud Raidkivimuuseum, kus eksponeeritakse Linnamuuseumi raidkivikogu.

2018 ühendati terviklikuks kindlustustemuuseumiks suurtükitorn Kiek in de Kök, sellest algavad algavad bastionikäigud, Raidkivimuuseum, kaitsekäigud linnamüüril ja Neitsitorn ning muuseumi koosseisus avatud Tallitorn ning Lühikese jala väravatorni ülakorrus.

2021 avati pärast põhjalikku remonti endises Kalamaja lastemuuseumis laiemale sihtgrupile suunatud Kalamaja kogukonnamuuseum.

 

Meie muuseumid