Näitused

Kiek in de Kökis toimub mitmekesiseid kunsti-, foto- ja ajaloonäitusi.

Püsiekspositsioon „Ajarännak. Tallinn 1219-2219.” räägib sõjapidamisest vanas Tallinnas, annab pildi katkust ja näljahädadest ning tutvustab kuritegusid ja karistusi keskaegses linnas.

Unikaalses relvakambris saavad huvilised tutvuda mitmesuguste relvadega. 6. korruse kohvikust avanevad ainulaadsed vaated Toompeale, all-linnale ja sadamale.

Bastionikäikudes viib tulevikurong külastajad aastasse 2219, teine osa väljapanekust annab edasi bastionikäikude ajaloo, liikudes ajas tagasi 17. sajandisse.

Tornist bastionikäikudesse viiv uus tunnel on ääristatud ajasammastega, mis tutvustavad eri ajaarvamissüsteeme.

Rahvusvaheline karikatuurinäitus „Vana ja Uus“

Tarmo Vaarmetsa karikatuur

Näitus jääb avatuks kuni 2. juulini 2017.a.

Tihti vananeb karikatuur kiiresti ja on sellega kui ühepäevaliblikas, mis jääb kajastama vaid ühte konkreetset päeva. Aastatevanune pilt mõjub harva värskelt ja see on loomulik, sest peamiselt on karikatuur loodud millegi kritiseerimiseks, kuid kriitika objekt on ise ajahõlma vajunud. Hea karikatuur kestab läbi aegade ja mõni vana karikatuur on päevakajaline ka tänapäeval.
„Kui muidu tehakse uut ja vana, siis Eesti Huumoriliidu, Eesti Huumorimuuseumi ja huumoriajakirja Pilkaja koostöönäitus teeb vana ja uut,“ muheleb näituse kuraator ja Eesti Huumoriliidu esimees Andrus Tamm.

„Karikatuurinäitus „Vana ja Uus“ toob esile vana ja uue võrdluse, sest eks igast uuest ja noorest saab kord vana, aga tihtipeale on ka mõni uus hästiunustatud vana.“
Näitusel esitletakse karikatuure Eestist, Belgiast, Bulgaariast, Poolast, Ukrainast ja Venemaalt ning isegi Hiinast ja Taivanist. Eesti karikaturistidest on näitusel esindatud näiteks vanameistrite Hugo Hiibuse ja Eduard Tüüri karikatuurid. Samuti saab näha Urmas Nemvaltsi, Erki Evestuse, Tarmo Vaarmetsa, Priit Koppeli ja teiste Eesti karikaturistide naljapilte. Karikatuure on uuemast ja vanemast ajast, mis teevad näituse teema omamoodi temaatiliseks.

 

Kiek in de Köki  6. korruse galeriis on avatud Tuneesia teemaline fotonäitus “Dans la planète du Khlel”

Fotode autoriteks on Abdessalam Abdelbasseti ja Fathi Ben Mohammed Ben Amor El Bey ning Eesti reisiajakirjanik Thea Karin.

Näituse avamisel esinesid kontserdiga festivali “Orient” külalised Douzist, Tuneesia lõunaosast, Sahara beduiinide tantsuansambel.

 

Fotonäitus Marid suurriigi avarustes“

27.04 – 14.06.2017

Näituse aluseks on fotod, mis on tehtud komandeeringutel erinevatesse küladesse, kus marid elavad. Eriliseks teeb näituse see, et maride elavad laiali väga laialdasel territooriumil. Peaaegu pooled marid elavad Mari Vabariigist väljaspool.
“… Näituse pealkiri pole valitud juhuslikult, kuus aastat koostööd ajakirjaga „Mari maailm – Mari sandalõk“ andsid võimaluse mõtiskleda selle üle, kes on tegelikult marid? Kus nad elavad? Millega tegelevad? Kes nad on? Mille üle rõõmustavad? Millest räägivad?Need on ainult mõningad küsimused mis tekkisid komandeeringutel. Tuhandeid ja tuhandeid kilomeetreid on selja taga, aga silme ees on ikka need inimesed, kellega koos ajasin loomi karjamaale või päeval sorteerisin leivavilja. Sügavas õhtus aga sain külaklubis tundma mari rahvusliku tantsu eripärasid.Mari vabariik, Permi krai, Baškortostan, Tatarstan, Udmurdi Vabariik, Nižni-Novgorodi oblast…
Väikesed vaikivad mari külad neis regioonides. Nii on see esmapilgul, kui aga olla kohal paar päeva siis nad muutuvad sõna otseses mõttes omaks. Ja vanaema Nastja kaugest Olõkjali külast Permi krais ei olegi enam nii hirmus ja kidakeelne. Aga 23 hane Baškortostani nagu tellimusel marsivad pidulikult laial külatänaval. Ja ei karda fotokaamerat Mari vabariigi, Jemeševo küla mudilased. Eraldi tahaks mainida väikest Marimaa külakest – Pinžan Kukmori ehk mari keeli Šurgujali Volžski rajoonist. See minu abikaasa koduküla sai mulle eriti lähedaseks, seetõttu on ta näitusel kesksel kohal…”

Deniss Retškin on sündinud 19.02.1980. aastal Marimaa pealinnas Joškar-Olas. Hariduselt on fotoajakirjanik, mille omandas Tšuvaši riiklikus ülikoolis. Alates 2003. aastast töötab fotokorrespondendina ajalehes Marij El, kuid tema fotosid on ilmunud pea kõigis Marimaa väljaannetes, samuti Venemaa soome-ugri vabariikides. Alates 1999. aastast on ta korraldanud personaalseid fotonäitusi, mis on toimunud Hantõ-Mansiiskis, Joškar-Olas, Saranskis ja Tšeboksarõs.