Näitused

 

Kiek in de Kökis toimub mitmekesiseid kunsti-, foto- ja ajaloonäitusi. Püsiekspositsioon „Ajarännak. Tallinn 1219-2219.” räägib sõjapidamisest vanas Tallinnas, annab pildi katkust ja näljahädadest ning tutvustab kuritegusid ja karistusi keskaegses linnas.

Unikaalses relvakambris saavad huvilised tutvuda mitmesuguste relvadega. 6. korruse kohvikust avanevad ainulaadsed vaated Toompeale, all-linnale ja sadamale.

Bastionikäikudes viib tulevikurong külastajad aastasse 2219, teine osa väljapanekust annab edasi bastionikäikude ajaloo, liikudes ajas tagasi 17. sajandisse.

Tornist bastionikäikudesse viiv uus tunnel on ääristatud ajasammastega, mis tutvustavad eri ajaarvamissüsteeme.

 

KEHAEHETE NÄITUS “ARMOUR”

Näituse „ARMOUR“ idee sündis Kiek in de Köki suurtükitorni ajalooliste müüride vahel, mis on endasse salvestanud erinevate emotsioonide tulva. Ent siin on veel küllaldaselt ruumi tänapäevastele konfliktidele. Milline on aja möödudes ihu külge kasvanud turvise olemus? Kas lisab see kindlustunnet või hoopis ängistab? Millist taktikat eelistada, kas asuda rünnakule või püsida kaitsepositsioonidel? Kes lahkub lahingust kilbiga, kes kilbil?

Kahekümne viiel kunstnikul avaneb võimalus kaasa rääkida ühiskonda pinevil hoidval teemal, kas ja kuidas on saavutatav indiviidi ja kogukonna kaitstuse tunne ning kelle eest tuleks meid ikkagi kaitsta.

Otseses tähenduses inimmõõdulisel näitusel kohtab nii ootamatuid materjalikäsitlusi, enese- ja sotsiaalkriitilist lähenemist kui ka filosoofilisemaid mõtisklusi inimese ja teda ümbritseva keskkonna suhetest. Näitus jääb avatuks 14. maini.

Näitusel osalevad kunstnikud: Kätrin Beljaev (1982), Rita-Livia Erikson (1990), Nils Hint (1986), Pilleriin Jürisoo (1984), Annika Kedelauk (1986), Mart Kekišev (1986), Kairin Koovit (1990), Keiu Koppel (1988), Katrin Kosenkranius (1980), Katarina Kotselainen (1982), Triin Kukk (1989), Siim Kuusemäe (1985), Kadi Kübarsepp (1982), Andreas Lichfeld (1991), Helen-Kristi Loo (1992), Marita Lumi (1985), Liina Lõõbas (1987), Urmas Lüüs (1987), Anneli Oppar (1980), Rauno Paju (1993), Ettel Poobus (1988), Darja Popolitova (1989), Anna-Maria Saar (1988), Merilin Tõnisoja (1989), Paul Villemi (1983)
Näituse kuraatorid on Triin Elias, Katrin Kosenkranius ja Liina Lõõbas.
Näitus „ARMOUR“ on osa 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammist. Triennaal on rahvusvaheline kunstisündmus, mille käigus rakenduskunstnikud ja disainerid mõtestavad aega ja selle erinevaid käsitlusi. Tänavuse triennaali peanäitus „Ajavahe. Time Difference“ on üleval Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 21.04-23.07.2017. Mahukas satelliitprogramm Tallinna galeriides, kohvikutes, avatud stuudiotes ja teistes põnevates paikades kestab märtsi lõpust augusti alguseni. Näitus jääb avatuks kuni 14. maini.
www.trtr.ee

Näitust „ARMOUR“ toetab Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Avallone AS.

ARMOUR_flaier-foto

 

 

PÜHAKIRI -KÄSIKIRJAST EMAKEELSE PIIBLINI

Reformatsioon 500
Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse algas Euroopas 15.–16. sajandil. J. Gutenbergi trükipressi mõjul tekkinud trükirevolutsioon andis Piibli levikule enneolematud võimalused. Reformatsiooni tulemusena tõlgiti Piibel ka eesti keelde. Eestikeelne Piibel on olnud aluseks eesti kirjakeele ja emakeelse hariduse kujunemisele ning kultuuri arengule ja omariikluse tekkele. Vanimad meieni säilinud eestikeelsed pühakirjatekstid on Kullamaa vakuraamatust pärinevad Meie Isa Palve, Maarja palve ja Usutunnistus (1524–1532) ning fragmente Wanradt-Koelli katekismuse (1535) Meie Isa Palvest (osad esimesest, teisest, kolmandast, viiendast ning kuuendast palvest); katkeid usutunnistusest ja ristimis- ning altarisakramendist ja J. A. Völkeri käsitsi kirjutatud tekstid (1585–1590), kus eestikeelne osa sisaldab Meie Isa Palvet, kümmet käsku, Maarja palvet, usutunnistust, viit kirikukäsku ja seitsme sakramendi loetelu.Näitus koosneb kahest osast: Tallinna Jaani kirikus saab tutvuda esimeste eeexb_piibelstikeelsete piiblitekstidega, Kiek in de Köki näitusesaalis on võimalik tutvuda Pühakirja näidistega mitmetes Euroopa rahvaste keeltes. Näituse teostamisel on Eesti Piibliseltsile abiks olnud Cambridge’i Ülikooli Raamatukogu, Briti ja Välismaa Piibliselts, Saksa Piibliselts, Tallinna Jaani kirik, Tallinna Linnaarhiiv ja Tallinna Linnamuuseum.

Näitus avatakse 2. märtsil kell 11.00 Tallinna Jaani kirikus ja kell 16.00 Kiek in de Kökis ning  jääb avatuks kuni 23. aprillini 2017

TARAH MONTBÉLIALTZ´I FOTONÄITUS “VENEETSIA”

12. jaanuaril avatakse Kiek in de Köki 6. korrusel Tarah Montbélialtz´i fotonäitus “Veneetsia”. Vaatamata võõrapärasele nimele on tegemist eesti päritoluga Tallinnas sündinud ja Pariisis üleskasvanud prantsuse fotograafiga. Tarah Montbélialtz on eesti ajaloolase ja filmirežissööri Vladimir-Georg Karassev- Orgusaare (1931-2015) ning näitlejanna Ene Rämmeldi poeg.
Tarah Montbélialtz on leidnud fotograafina tunnustust: võitis aastal 2014 fotokonkursi „Paris métisse”, aastal 2015 sai esimese koha Prantsuse Kultuuriministeeriumi personali fotokonkursil „Trésor(s)”. Viimased kollektiivnäitused olid 2016. aastal: „Future Landscapes“ Veneetsias Venice Art House´is ja „Brouillards Surfaces Femme“ Pariisis, Galerie Art Montparnasse´is. Ta on esinenud näitustega ka Eestis. Kiek in de Kökis avatav fotonäitus on pühendatud Tallinna sõpruslinn Veneetsiale.

Autor on kirjutanud näitusele saateks:
“…Uitamine mööda Veneetsia platse, sillakesi, tänavakesi…
Mööduvate inimmasside hingeseisundi tabamine, gondlisõudjate oote- või tööhetkeseisak, graatsiate liuglemine läbi kaadri.
Haarata seda, mida kohalviibija ise ei aimagi?  Tänavafotodega luua omaette maailm?
Hiilgus ja allakäik. Lisaks lubatakse, et kui mitte poole sajandi, siis sajandi pärast Veneetsia linn  paratamatult vajub/kaob vee alla. Seda enam iga hetk on seal täna väärtuslik…”